Eelmisel nädalal algas taas diskussioon teemal, kas sotsiaalkindlustusamet nöögib tervistkahjustava töö tegijaid ja tõlgendab väljateenitud aastate või soodustingimustel vanaduspensionide seadust kuidagi uutmoodi. Kiire vastus on ei.

Vajame aga selgust olukorras, kus osade laste kasvatamine on tervist kahjustav töö ning miks see sõltub vanema ametist. Miks lapsevanemast politseinik saab varem pensionile, aga tavaline õpetaja ei saa?

Eristaaž tervist kahjustavates tingimustes töötamise eest

Pensioniõiguse tuvastamisel tulevad mängu mitmed asjaolud. Valdavalt on tõesti lihtne – inimene, näiteks kooliõpetaja on saanud vanaduspensioniealiseks, ta on töötanud 44 aastat õpetajana, tal on kaks last. Kuigi pensioni arvutamisel pole lihtsat midagi, on meie näite puhul siiski selge, et arvesse läheb tööstaaž ning laste kasvatamine. Kui ta on olnud lapsehoolduspuhkusel, arvestatakse ka see aeg staaži sisse.

Teatud ametikohtadel pääseb aga pensionile soodustingimustel ehk varem. Inimesed on töötanud ametikohtadel, kus nad on oma elu ja tervise teiste inimeste heaolu nimel ohtu seadnud. Sellised ametid on näiteks politseinikud, päästjad, vanglaametnikud, osad lendurid, kaevurid, bussijuhid.

Kui mõne sellise ameti esindaja jääb lapsega koju, tekibki õigussegadus. Kas lapsega kodus oldud ajal on samuti tegemist elu ja tervist ohtu seadva tegevusega või on siin tegemist siiski kõigi teiste vanematega võrdse olukorraga?

Kui nüüd töötaja soovib lapse kõrvalt osaajaga samale tööle minna, ütleb seadus sõnaselgelt, et seda aega ei arvestata väljateenitud aastate pensionile õigust andva staaži hulka.

Hiljuti esitas üks mees avalduse sooduspensionil vanaduspensioni määramiseks. Tema erialal on nõutav staaž kutsealal kümme aastat ja ta saab pensionile kümme aastat enne vanaduspensioniikka jõudmist. Ta töötas sellel erialal paberite järgi kokku 11 aastat, ühe kuu ja ühe päeva. Sellest ajast oli ta lapsehoolduspuhkusel kaheksa aastat, kuus kuud ja neli päeva. Seega töötas ta tervistkahjustavas keskkonnas kokku kaks aastat, kuus kuud ja 29 päeva.

Laste kasvatamine on kahtlemata raske tegevus, kuid oleme seisukohal, et inimesi tuleb kohelda võrdselt. Kas on võrdne olukord, et soodustingimustel saab pensionile inimene, kes on tervistkahjustavat tööd teinud vaid neljandiku ajast?

Lapsega kodus olemine ja osakoormusega töö

Seadus on väga selge nende juhtumite korral, kui töötaja soovib töö- ja pereelu ühitada nii, et läheb väikese lapse kõrvalt osaajaga tööle. Seda perioodi ei arvestata välja teenitud aastate staaži hulka. Sellest tekibki küsimus, miks teeb rasketes tingimustes tööd kodus lapsi kasvatav kaevur, ent tegelikult poole ajast maa all tervistkahjustavat tööd tegev kaevurist lapsevanem seda justkui ei tee?

Teisisõnu oleme tervist kahjustavad töötingimused võrdsustanud kodus lapse hooldamisega, kuid osalise töötamisega mitte.

Sooduspensionide valdkond pole kooskõlas päriseluga

Kas lapsehoolduspuhkust arvestada staaži sisse või mitte on olnud küsimuseks aastaid. Näiteks 2017. aastal saime Tallinna halduskohtust seisukoha, et soodusstaaži hulgast tuleb maha arvata perioodid, mil inimene kas täitis muid tööülesandeid või ei olnud tema tööülesanded tervistkahjustavad ega rasked.

Sama on leidnud 2020. aastal Tallinna ringkonnakohus, mis ütles, et lapsehoolduspuhkusel viibimise aeg arvestatakse küll pensioniõigusliku staaži, ent mitte väljateenitud aastate pensionile õigust andva staaži hulka.

On selge, et sooduspensionide valdkond on iganenud ja ka õigusaktid, mis nende pensionide määramist reguleerivad, ei ole enam päriselu ja eesmärkidega kooskõlas.

Tänavu veebruaris kiitis valitsus heaks ka soodustingimustel vanaduspensionite ja väljateenitud aastate pensionide reformi, kuna vajadus muuta pensionisüsteem kaasaegseks ja õiglaseks on juba pikemat aega olnud teemaks. Reformi tulemusena kaovad ametialade nimekirjad, kuhu kuulumine lubas varem pensionile minna. Selle asemele on loodud töövõime hindamise süsteem, mis hindab iga inimese isiklikku tervislikku seisundit ning sobivust töötamiseks ja mitmed karjäärivahetusel abiks olevad teenused ja toetused.

Kuna reformiga ette nähtud ülemineku periood on väga pikk, kohati ligi 30 aastat, tuleb väljateenitud aastate pensione ja sooduspensione veel pikka aega määrata.

Õigusselguse saamiseks ootame kohtu otsust. Kui selgub, et peame senised otsused ümber hindama, teeme seda kindlasti ka tehtud otsuste osas tagasiulatuvalt.