Debatis väitlesid Võrklaeva (Reformierakond) kõrval haridusminister Kristina Kallas (Eesti 200), siseminister Lauri Läänemets (SDE) ning opositsioonierakondade esindajad Martin Helme (EKRE), Jaak Aab (Keskerakond) ja Urmas Reinsalu (Isamaa).

Võrklaev sõnas alustuseks, et 2024. aasta eelarveprioriteet on julgeolek, nii sõjaline julgeolek kui ka laiapindne riigikaitse. "Teine prioriteet on majanduskasv, läbi rohereformide ja korras riigieelarve. Kolmas on Ukraina toetamine. Jah, valitsus ütleb välja, et on vaja maksutõusu, mis läheb laiapindsesse julgeolekusse, nüüd võtame pool aastat, et arutada, millist maksubaasi kasutada," sõnas Võrklaev.

Läänemets lisas, et kõige olulisem on see, et need kärped, mis olid varasemast õhus, jäävad ära. "Kümnete politseinike koondamist ei tule, selle saime ära jätta. Ma kardan, et üks päästekomando ikkagi peab kinni minema. Päästjate ja politseinike palgad on olulised, me ei külmutanud neid neljaks aastaks, kui tõusu ei tule neile järgmisel aastal, siis edaspidi tuleb neid teha, aga selleks tuleb ära teha maksumuudatused," sõnas Läänemets.

Kallas märkis, et rahad eestikeelsele haridusele üleminekuks on olemas ja õpetajate palgafond tõuseb. "Õpetajate palgafondi summat ma ei ütle, peame need numbrid üle vaatama," ütles ta.

Helme: Kallase valitsused kulutavad

Aab sõnas, et ta ei ütle, et maksud on kuradist, aga Keskerakond räägib teistsugustest maksudest. "Kust võtta kate 400 miljonile - jätke ära oma maksureform, mis jätab keskmisest rohkem palka saavatele inimestele maksuvabastusena palju rohkem raha kätte ja te ei pea nuputama uusi makse juurde," lausus Aab.

Helme lisas, et kolm aastat on Reformierakond võimul olnud, ja on lubanud riigi majanduse korda teha, aga nüüd on nad lõdvendanud riigi eelarvereegleid veelgi. "Nad panevad eelarve tabeli klappimiseks kirja müstilise maksutõusu, mis on kaks korda suurem kui oli meie eelarverevisjon omal ajal. Teil on õnnestunud majandus kapitaalselt tuksi keerata, meie panime majanduse kasvama," sõnas Helme.

Helme väitis, et nii suurt kulude kasvu, kui on Kaja Kallase valitsustel, pole kunagi Eestis olnud. "Kulude kasv on olnud 9, 11, 12 protsenti. Meie langetasime makse, laekumised paranesid, aga kulusid me ei suurendanud," sõnas Helme.

Võrklaev ütles Helmele vastuseks, et valitsus lõdvendab eelarvereegleid, sest Eesti on nii keerulises olukorras. "Aga me toome lisatulusid ja suudame ka reaalselt kokku hoida. Majanduse käima saamine on oluline, ja selles eelarves 1,7 miljardit eurot järgmisel aastal läheb investeeringuteks: ehitusse ja hoonete renoveerimisse 300 miljonit, teedesse ja raudteedesse 400 miljonit, kolm protsenti sisemajanduse kogutoodangust läheb kaitsesse ja me hakkame tegelema laiapindse riigikaitsega," rääkis Võrklaev.

Helme ütles investeeringutest rääkides, et neid ei maksa uputada rohepöördesse. "Kavatsete lõputult maksta subsiidiume peale, ja nimetate seda investeeringuteks, neljarealistesse teedesse olete investeeringud ära kärpinud, " sõnas Helme.

Isamaa pole kunagi toetanud maksutõusupoliitikat, ütles Reinsalu. "Majanduses on keeruline olukord, sellises keskkonnas on Eesti valitsuse majanduspoliitika majanduse vaenulik. Ka kevadel vastu võetud maksutõusud tuleks kriitiliselt üle vaadata. Me vajame majanduskasvu toetamiseks ühiskondlikku kokkulepet, kus on kuulatud ära ettevõtlusorganisatsioonid ja parlament. Majanduslanguse ajal ei tohi makse tõsta, see on majanduse lõhkumine," rääkis Reinsalu.

Läänemets: enam panustavad ka põlevkivitootjad

Läänemets lisas, et pankade loodetav lisapanus ei tule sotsiaaldemokraatide soovi järgi, kuid sel viisil tuleb osa pankadesse kogunenud rahast siiski riigieelarve kaudu ühiskonda tagasi - 120 miljonit eurot. "Keegi võib öelda, et see on liiga vähe, aga ilma SDE-ta me ei räägiks siin üldse mingist pankadepoolsest lisapanusest," sõnas Läänemets.

Võrklaev kinnitas, et mootorsõidukimaks tuleb. "Selle osas oleme pidanud suvel maha korraliku debati. Eelnõu on põhimõtteliselt koos, pidi minema sellel nädalal kooskõlastusringile, aga mina tegin sel nädalal ettepaneku, et võiksime anda aega selle kooskõlastamiseks ühiskonnas. Need tulud tuleb nüüd järgmise aasta eelarvest välja võtta. Kahe nädala pärast tuleb eelnõu välja ja jõuame novembris riigikokku. Ta jõustub 2025. aasta alguses," rääkis rahandusminister.

Kallas märkis, et valitsussektori kulud on kasvanud aastast 2017 ja tulud on kahanenud sellest aastast. "Aastaks 2027. on meil olukord, kus meie valitsussektori tulud on 37 protsenti SKP-st ja kulud on 42 protsenti SKP-st. Me ei saa kiirlaenuga õpetajate palka tõsta. Tänane valitsus peab klattima seda suurt auku tulude ja kulude vahel. Püsitulude osas on meil vaja ühiskondlikku diskussiooni, hakkame seda siis pidama," kutsus Kallas üles debatile.

Ta lisas, et riigi tulude vähenemine pole seotud sellega, et kuskil on maksuküür. "Tulude vähenemine on seotud sellega, et välisvahendeid tuleb meile oluliselt vähem. Mitte sellepärast, et me neid kasutusele ei võta, vaid neid tulebki meile vähem. Kütuseaktsiisi vähendamine on tulu vähendamine. Üheksa aasta perspektiivis vaadates ei tule meil riigieelarves tulud ja kulud kokku, ja sellega on vaja hakata tegelema. Kui tahame majanduskasvuga siit august välja ronida, siis järgmistel aastatel peab Eesti majanduskasv olema nii kiire, et me nelja aastaga jõuame Suurbritannia heaolu tasemele. See pole realistlik," lisas ta.

Meil pole fetišit, et tahaks makse tõsta, sõnas Läänemets. "Pikad eelarveläbirääkimised näitavad, et ongi majanduse seis raske. Klatime miinust, mida paremerakonnad on tekitanud," lausus ta.

Maksude parem kokku kogumine on üks eesmärke, lisas Võrklaev. "Maksuametiga oleme rääkinud: e-arved on plaanis teha aastast 2025 kohustuslikuks. Sellega kahandame maksupettuseid. Nutikamalt hakkab maksuamet kasutama tehisintellekti, et avastada maksupettusi," sõnas ta.

Läänemets väitis, et järgmise aasta eelarves läheb pensionäride elu paremaks. "Pensione me kärpima ei lähe. Alampalk tõuseb - ja jõuliselt tõuseb. Lisaks pankadel on meil veel üks sektor, mis on teeninud megakasumeid - see on põlevkivisektor. Nemad ka hakkavad riigieelarvesse panustama. Automaks on SDE vaates positiivne, sest see maksustab ka luksust. Maainimestele on hea sõnum ka: kuna automaks jõustub pool aastat hiljem, siis 2025. aastal saab teoks ühtne ühistranspordisüsteem, busse ja ronge hakkab rohkem käima, tuleb ühtne piletisüsteem. Kui seni sõitis buss teie kodukohas kaks korda päevas, siis tulevikus hakkab sõitma neli kuni kuus korda päevas," rääkis Läänemets.

Helme vastas talle, et Inimesed tahavad sõita oma autoga, niimoodi, et see neil oma palgast välja tuleb.

Vajaduspõhised toetused ja julgeolekumaks 

Kallase sõnul läheb järgmisel aastal 50 protsenti riigieelarvest revisjoni alla, ja sotsiaalministeerium peab minema üle vajaduspõhistele toetustele. "Meil on helded lastetoetused ja vanemahüvitised, mis on Eesti sugusel riigil väga arusaadav koht. Küsimus on selles, kas mina vajan seda lastetoetust, siis, ei, ma ei vaja," tõi Kallas näite, et tema sissetulek on lastetoetuse saamiseks tegelikult liiga suur.

Laiapindse julgeoleku maks peaks katma 400 miljonilise eelarveaugu, ütles Võrklaev. "Soovime selle kehtestada 2025. aastast. meil ei ole kõikideks kohutusteks muidu vajadust, meil on seda maksubaasi vaja, selle debati avame peagi," sõnas ta.

Sellesse maksu panustavad kõik, ütles Läänemets. "Ta on laiapindne ka maksuna, pole nii, et ainult inimesed maksavad, vaid peavad maksma ka ettevõtted. Kui palju peab inimene maksma, selgub pikema debati käigus. SDE nägemus on Reformierakonnast väga erinev, meie ütleme, et see peaks olema astmeline tulumaks, aga nemad tahavad midagi muud," märkis minister.

Kui palju kavatseb valitsus laenu võtta, ei osanud Võrklaev täpselt peast öelda.