Indrekul täitus möödunud aasta augustis 25 aastat tööd päästeametis. See andis talle õiguse hakata saama väljateenitud aastate pensioni, mida makstakse teatud ohtlikes ametites töötavatele inimestele. Indrek esitas seepeale taotluse sotsiaalkindlustusametile (SKA), kes pensioneid välja maksab.

1. septembril teatas aga SKA Indrekule, et väljateenitud aastate pensioniks tal õigust pole, sest 25 aastat staaži pole täitunud. Nimelt muutis amet just sel ajal, 2022. aasta septembris, senist praktikat ega arvestanud enam väljateenitud aastate staaži hulka vanemapuhkust.

"See tuli mulle suure üllatusena, kuna SKA ametnik veel helistas augusti alguses ja ütles, et mul saab kohe staaž täis, et teeksin ära väljateenitud aastate pensioni taotluse. Ja siis 1. septembril, kui lapsed ilusti kooli läksid, tuli niisugune huvitav vastus," kirjeldas Indrek.

Niisama ta seda ei jätnud ja esitas kohe vaide, et amet taotluse üle kontrolliks. Vastus jäi samaks.

"Nemad viitasid töötajate registrile (TÖR), kus on kirjas, et minu töösuhe oli peatunud siis, kui ma vanemapuhkusel olin. Kuigi see TÖR on hoopis midagi muud ja ei puutu üldse asjasse. Aga nemad sellele toetusid, et registris ei ole staaži täis ja ongi kõik."

Siis sai selgeks, et muud võimalust ei ole, kui tuleb kohtutee jalge alla võtta. Esimeses astmes, halduskohtus sai Indrek õiguse, kuid sotsiaalkindlustusamet kaebas asja edasi ja praegu vaagib seda ringkonnakohus.

Indreku juhtumi teeb eriliseks asjaolu, et pärast 25 aasta staaži täitumist pidi ta töölt ära tulema. Nüüd on ta küll päästeametisse naasnud, kuid kui SKA uus tõlgendus jääb kehtima, ei saa Indrek kaotatud aastaid enam nii-öelda tasa teha, sest väljateenitud aastate pensioni staažiarvestus katkes. Seega on tal jäänud kaks varianti: kas ta saab ettenähtud pensioni kätte või ei saa seda kunagi.

"Minu jaoks on kurb see, et üks ametnik või üks riigiasutus, kes tegeleb sotsiaalkindlustusega, hakkab niimoodi jõhkratel meetoditel tegutsema – minu mõistes seadusevastaselt. Ühtegi seadust ei ole muudetud ja siis lambist ühel hetkel nad arvavad, et nüüd teeme nii, et me ei loe enam vanemapuhkust väljateenitud aastate pensioni alla. Kuidas nii saab?" küsis Indrek.

Advokaadi hinnangul on SKA tõlgendus eluvõõras

Indrekut esindav vandeadvokaat Robert Suir märkis, et ametnik ei tohi rakendada inimese õigusi piiravat tõlgendust, mida seaduses ei ole selgelt kirjas.

"Sotsiaalkindlustusameti lähtekoht, et lapsehoolduspuhkusel katkeb päästja seos oma tööga, on eluvõõras ja otsitud tõlgendus. Kuigi päästja võib olla perekondlikult kohustatud kodus lastega olema, siis seaduse tähenduses on tal ka lapsehoolduspuhkuse ajal päästjana kohustused riigi ees ning häda korral saaks teda teenistusse tagasi kutsuda," selgitas Suir.

Indrek ütles, et kui vanemapuhkust ei võeta staažis enam arvesse, siis ei tohiks ka muid otseselt tööst eemal oleku perioode arvestada: "Kui inimesed on lihtsalt puhkusel või näiteks haiguslehel. Ta ei ole ohtlikul tööl sellel ajal, kui ta on pikalt haige. Või ta on saadetud kuhugi lähetusse õppima või on õppepuhkusel… Neid variante on nii palju, kui ta ei ole otseselt selle ohtliku tööga vahetus kontaktis."

Veel juhtis vandeadvokaat tähelepanu, et väljateenitud aastate pensioni seaduses ei ole lapsehoolduspuhkust üldse mainitud. Halduskohus leidis, et seadus ei sätesta erisust lapsehoolduspuhkuse aja kohta.

"Kuna lapsehoolduspuhkus ei lõpeta töösuhet avalikus teenistuses ega töölepingulises suhtes, vaid toimub töösuhte peatumine koos jätkuva staaži arvestamisega, siis tuleb lapsehoolduspuhkusel viibitud aeg arvestada väljateenitud aastate pensionile õigust andva staaži hulka," märkis Suir.

Läänemets: see on vastu riigi püüdlustele

Suur osa väljateenitud aastate pensioni saajatest töötab siseministeeriumi valitsemisalas, nagu politseinikud, päästjad ja vanglaametnikud.

Ka siseminister Lauri Läänemets tähendas neljapäeval valitsuse pressikonverentsil, et sotsiaalkindlustusamet on asunud ilma ühegi seadusemuudatuseta tõlgendama väljateenitud aastate pensioni seadust niimoodi, et pensioni saamiseks peaks osa inimesi oluliselt rohkem tööl käima.

"Minule arusaamatul põhjusel sotsiaalkindlustusamet ütleb, et nemad ootavad riigikohtu otsust. Minu arvates see, mida praegu tehakse nende inimestega, on ebaõiglane. See on risti vastu Eesti riigi püüdlustele," ütles minister. "Me tahame seda, et iga inimene, kes saab lapse, oleks ühtmoodi väärtustatud. Ta on oluline, nagu selle lapse saamine on oluline. Minu arvates selline tõlgendus annab sõnumi, et nendel ametikohtadel ärge lapsi saage."

Läänemetsa sõnul tegelevad olukorraga nii siseministeerium kui ka sotsiaalministeerium.

Probleem võrdse kohtlemise seaduse kontekstis

Võrdõigusvolinik Christian Veske viitas, et sotsiaalkindlustusamet võib uue praktikaga rikkuda võrdset kohtlemist puudutavaid seadusi, kuid rõhutas, et kindlalt ei saa ta seda väita, kuna ei tea kõiki asjaolusid.

"Mida võib kindlasti öelda, et soolise võrdõiguslikkuse seaduse alusel on keelatud inimeste kohtlemine halvemini seetõttu, et nad täidavad perekondlikke kohustusi. Seda olenemata sellest, kas selle halvemini kohtlemise põhjustab seaduse tõlgendamine praktikas või kaudselt diskrimineeriv seadusesäte. Võrdse kohtlemise põhimõtte järgi on oluline sealjuures, et pensionisüsteem oleks kõigi kodanike jaoks õiglane ja mittediskrimineeriv," selgitas Veske.

Küsimus, kas see tähendab, et SKA tõesti ka seadust rikub, vajaks Veske sõnul sügavamat analüüsi ning riigikohtu otsus võiks siin selgust tuua.

"Ühelt poolt me riigina justkui tahame seda, et meil sünniks rohkem lapsi ja need kohustused oleksid võrdselt jaotatud. Aga siis teiselt poolt on arusaamatu selline riigi käitumine, mis paneb need inimesed, kes on olnud lapsehoolduspuhkusel, halvemasse olukorda."