Sündmused Läti-Valgevene piiril pole Eesti piirile rändesurvet tekitanud
Sündmused Läti-Valgevene piiril ning Venemaal toimuv meeste värbamine Ukraina sõtta ei ole Eesti piirile massilist rändesurvet tekitanud.
Kuigi viimaste nädalate jooksul on Läti-Valgevene piiril pinged suurenenud, ei ole see muutnud olukorda Eesti piiril.
"Hetkel julgeoleku pilt ei ole muutunud, see on poolteist aastat täpselt sama olnud, me oleme valmis kõigeks, me oleme selleks harjutanud, täna on ka politsei üksus lätlastele abiks ja tõesti puutub selle kõigega kokku, aga Eesti piiril sellist survet ei ole, see tõesti on ainult neil piiridel, mis on vastu Valgevenet, Valgevenes kasutatakse relvana neid inimesi," rääkis siseminister Lauri Läänemets.
Eesti kagunurgas teevad piirivalvurid oma tavapärast tööd nii piiriribal kui ka piiriäärsetel teedel teadmisega, et Venemaalt on isikute soov piiri ebaseaduslikult ületada varasemast suurem.
"Otseselt ikka sellist survet meie piirkonnale siin küll ei ole, ma julgeks öelda kogu Kagu piirivalve piirkonna kohta – nii Saatse kui Piusa kordoni lõik, aga eks ikka on ju näha, et naabri poolel on aedasi püstitatud ja valvatakse piiri hoolega, ilmselt ikkagi mingi tahtmine sealtpoolt siia tulla on suurem küll," sõnas Saatse kordoni juht Arvi Suvi.
Kuigi alles hiljuti tabati Valgas taas Lätist Eestisse saabunud ebaseaduslikult Euroopa Liitu tulnud välismaalased, siis Läänemetsa sõnul Eesti-Läti piirikontrolli taastamiseks vajadust ei ole.
"Sellist vajadust ei ole. On ka varasemalt tulnud rohkem kui viis inimest koos ja nad on tabatud, PPA vastavalt oma informatsiooni saamisele ja kolleegidega suhtlemisele naaberriikides, paneb vastavalt vajadusele neid patrulle juurde, aga seda, et me selle Läti piiri kinni paneme – seda vajadust ei ole, sest sellist suuremat rännet kuskilt ei ole, sest täna me oleme lätlastel abis, et keegi Lätisse ei satuks," ütles Läänemets.
Toimetaja: Barbara Oja
Allikas: "Aktuaalne kaamera"