Aastate eest vestlesin Valgevene suursaadikuga Varssavis suhetest Leeduga. Minu üllatuseks krimpsutas ta mingil hetkel nina ja ütles, et tead, mingit Leedu suurriiki pole kunagi olemas olnudki. See kõik oli tegelikult Valgevene, leedulased – see on tähtsusetu žemaiitide hõim. Ei osanud sel hetkel midagi kosta, kuna mulle tuli see üllatusena.

Mõni nädal tagasi jäi aga silma uudis sellest, et Leedu seimi julgeoleku- ja kaitseküsimuste komitee esimees hoiatanud litviiniküsimuse ohu eest. Et ta ei soovi, et Leedus tekiks kogukond, kes jutlustab niinimetatud litviinide ideoloogiat, mis omistab enesele Leedu Suurvürstiriigi ning väidab, et tegelikud litviinid on valgevenelased, mitte leedulased.

Tüli tõusis kontekstis, kus Leedus elab umbes 60 000 valgevenelast ja kohalike radikaalide seas kõlavad hääled, et neid on liiga palju ja nad võivad olla ohuks. On kõlanud ka ettepanekuid, et valgevenelaste õigusi Leedus tuleks piirata.

Litviiniküsimus ehk litvinism tähendab leedulaste jaoks just väiteid, et omaaegse suurvürstiriigi rajajad olid valgevenelased ja seega oleksid tollaste alade tegelikud pärijad justkui nemad. Ning et ajaloolised väited loovad pinda mõtetele nõuda Leedult endale Vilniuse linna. Sellega on aga niigi jama, kuna leedulastel on ka poolakatega Vilniuse pärast kui mitte enam kana, siis vähemalt tibu kitkuda. Kuid see on juba teine teema.

Litviinidega on asi pisut akuutsem. Meil oli kord Taustajutus teemaks soomekeelne raamat Valgevene ajaloost ja selleski märgitakse, et Leedu Suurvürstiriigis oli kasutusel ametliku keelena vana-valgevene keel ja tsaari-Vene ajal nimetasid paljud valgevene alade elanikud end litviinideks või kohalikeks ehk tutejšõdeks.

Praegu on litvinismi teemal mitu tahku. Valgevene opositsiooni liidri Svjatlana Tsihhanovskaja kinnitusel olla ta 99 protsenti ulatuses kindel, et valgevenelased pole kuulnudki litvinismist ning et nad ei kahtle kübetki Vilniuse kuulumises leedulastele. Mina paraku nii suure protsendiga kindlustunnet ei oma. Olukord on liiga kütkestav, et ühe suure idapoolse riigi eriteenistused jätaksid selle kasutamata.

Nii, nagu Vene tegelased on teinud avaldusi Leedu ja Poola suhete pingestamiseks, on nad teinud neid ka Leedu ja Valgevene suhete tarbeks. On ju Leedu Valgevene opositsiooni üks peamisi tugikohti.

Nüüdseks juba manalateele lärmama läinud Vladimir Žirinovski kutsus valgevenelasi avalikult Vilniust tagasi võtma. President Vladimir Putin süüdistas aga leedulasi ja poolakaid "jaga ja valitse" strateegia kasutamises ajaloolistel vene aladel, sealhulgas ka niinimetatud Russi läänealadel juba 15. sajandil. Ta kasutab terminit Leedu Russ, mis koos Moskoovia Russiga võinuks kuuluda Vanasse Venemaasse.

Ka Valgevene liider Aleksandr Lukašenko on jõudumööda panustanud. Aastal 2018 teatas ta usutluses raadiojaamale Ehho Moskvõ, et valgevenelased on mitte Kiievi Russi, vaid Vilniuse pärijad ning järglased. Ja mullu suvel teatas ta, et Leedu Suurvürstiriik oli üldse valgevenelaste kaitseliit koos balti hõimudega, kellele slaavlased õpetasid kirjaoskust ning tutvustasid neile filosoofiat ja kristluse põhimõtteid. Ehk siis sellised rahvavalgustajad…

Ajaloolane Tereštšenko, Lukašenko üks õpetajaist ja juhendajaist on aga andnud panuse sidumaks nõukaaegset ja selle välist Tereštšenko Valgevene ajalugu ühte Vene-meelsesse puntrasse. Tereštšenko siht on toonitada, et valgevene on igas mõttes sisuliselt sama, mis Venemaa, et liitrahvas ja liitriik.

Ajas pisut tagasi Nõukogude Liidu lagunemise järgsesse aega minnes, leiame Valgevene välisministri Pjotr Kravtšenko üteluse, et Vilniuse piirkond peaks kuuluma Valgevenele. Valgevene Rahvarinde asutaja Zianon Pazniak rääkis aga valgevenelaste võimalikest territoriaalsetest pretensioonidest otse Leedu ülemnõukogu istungil. Hiljem emigratsiooni läinud Pazniak ei ole kuulu järgi praeguseni oma vaateid muutnud.

Kui litvinism väga lühidalt kokku võtta, siis tähendab see, et valgevenelased on litviinid ja Valgevene on Leedu. Kaasaegsed leedulased olla selle teooria kohaselt žemaidid või siis lietuvisid. Termini "valgevene" olevat sealsele rahvale üldse peale surunud neetud tsaarivõim.

Kui nüüd korraks üldistada, siis etnonüümina on litviinid ka nüüdisleedulaste eelkäijaid, kes elasid Aukštaitises, leedu sõnast aukštas ehk kõrge ehk Leedu ülaosas. Ja Žemaitises, sõnast žemas ehk alumine ehk Leedu alumises osas.

Vanades vene kroonikates olla ka hõim nimega litva, mis olid omakorda ülaleedulaste eelkäijad ja kuulusid ristimata paganlike hõimude hulka. Samal ajal moodustanud valgevenelased osa vene etnokultuurilisest ruumist ja olid juba ristitud. Leedulased olid teadupärast viimased, kes Euroopas ristiusu vastu võtsid. Ja sõna "litviin" tähistanud kõiki Leedu Suurvürstiriigi alamaid, umbes nagu praegu "venemaalased" või "eestimaalased".

Kogu loo ajab segasemaks tõik, et osa ajaloolastest räägivad veel läänevene ehk läänerussi keelest. Selleks nimetatud ilmselt vana valgevene keelt ehk keelt, mida räägiti neil aladel. Moskva teadlased unustavad siiski tihti, et vene keelega oli sellel vaid kauge sugulus. Lääne-russi keel oli tugeva poola keele mõjuga ja näiteks kui sealtkandist Moskvasse kiri saadeti, siis tõlgiti see moskoovia russi keelde, muidu ei olnud arusaadav. Nagu ka praegu vene ja valgevene keel, näiteks.

Kokkuvõtlikult on litviini küsimus vastuoluline ja seda läbi ajaloo. Valgevenelaste jaoks seostub Leedu suurvürstiriigi pärand Euroopa kultuuri, ühiskonnakorra ja õigusega, samuti juurdepääsuga turgudele, krediitidele ja viisavabadusele. Ehk kõlab justkui positiivselt. Paraku võib teemat kasutada Vene praeguse valitseva ajalookäsitluse huvides, kuid ka nii Valgevene opositsiooni kui ka režiimi huvides. Ja tagatipuks näitab selle teema tõusetumine veelkord, et regioon on endiselt käärimas, kas see meile meeldib või mitte.

Viited lugemishuvilistele​​

• Белорусский литвинизм: маргинальная теория или угроза Литве? – DW – 07.09.2023
• Концепции истории Белоруссии. III. "Русский мир", "литвинизм" и "Белорусская цивилизация". Часть 1. - Перспективы (perspektivy.info)
• "Белорусы — это литвины!": разбор одной исторической фальсификации — EADaily, 24 декабря 2017 — Новости политики, Новости Белоруссии
• Литвинизм "на маргинесе" - Великое княжество Литовское (litviny.net)