ERR Läti-Valgevene piiril: iga päev tabatakse 100 illegaalset immigranti
Läti-Valgevene piiril on ebaseaduslike sisserändajate hulk viimasel ajal stabiliseerunud üsna kõrgel tasemel – ööpäevas peetakse piiril või selle lähedal kinni umbes 100 inimest. Kogu Läti idapiiril lõpetatakse traataia paigaldamine järgmisel aastal, seejärel saab kogu Läti-Valgevene ja Läti-Venemaa piiriala ka jälgimisseadmed.
Läti-Valgevene piiril Kraslava lähedal sadas väga kiiresti maha lumi ja piirikaitsjad arutavad, kas talv vähendab või hoopis soodustab ebaseaduslikku sisserännet. Ühelt poolt külm, teisalt aga hakkavad sealsed märjad alad jäätuma, mis võimaldab ülepääsu sealt, kust muidu ei saa tulla.
Läti on juba ammu keelanud kõrvalistel isikutel piiri lähedal viibimise ja kohalikele elanikele väljastatakse selleks eriload. Sisse tungitakse peamiselt gruppidena ja organiseeritult. Eesmärk pole jõuda Lätti või teistesse Balti riikidesse, vaid Saksamaale, kinnitavad Läti piirivalve esindajad.
Viimase ööpäevaga peeti Valgevene piiril kinni 144 ebaseaduslikku piiriületajat, kokku on neid tänavu olnud juba 12 500.
Lätti sisenenud rühmi on tabatud ka sisemaal, isegi päris kaugel Riia kandis.
"Juunis-juulis ületas ebaseaduslikult piiri 50-60 inimest päevas, nüüd on nende arv suurenenud. Loomulikult me loodame, et selline halb ilm nagu tänagi hoiab immigrante piiriületamisest eemal. Pole just lihtne liikuda mööda metsa ja soid. Kuid teisalt peame mõistma, et neil on suur toetus Valgevene võimude seas," rääkis Läti piirivalve Daugavpilsi piirkonna juhi kt Vadims Grickovs.
Ajal, mil lätlased piirile tara paigaldavad, sissetungijad seda juba lõhuvad. Tarasse aukude tegemine eeldab varustust, mida Valgevene pool neile ka annab.
90 kilomeetrit ehk pisut üle poole Läti-Valgevene piirist on praeguseks taraga kaetud, järgmisel aastal paigaldatakse tõkked ka märgadele aladele. Peaminister Evika Silina lubab, et kogu idapiirile paigaldatakse ka elektroonilised jälgimisseadmed.
"Grupiti tullakse peamiselt Aafrika ja Aasia riikidest. Uurime neist igaühe tausta, kuid peamiselt on need 20-30-aastased mehed. Kui neil terviseprobleeme pole,
saadame nad tagasi Valgevenesse," ütles Grickovs.
Järjest enam räägitakse Lätis, et idapiir tuleb välja ehitada ka sõjalistest vajadustest lähtuvalt.
Eesti vaade on Läti-Valgevene piiril käinud siseminister Lauri Läänemetsa sõnul selline: "Sõjalise kaitse loogika on tavaliselt üles ehitatud erinevatele sügavustele ja muudele asjadele. Me ei pea nägema betoonplokki piiripunktis või täpselt piiri peal. Betoonplokk peab olema hoopis strateegilises liikumiskohas."
Seaduslikult saab Läti-Valgevene piiri ületada praegu vaid ühes kohas – Patarniekis. Ja seal on peamiselt veokitest kogunenud ligi nädalane järjekord.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Aktuaalne kaamera"