Defitsiidi antoloogia: Ratas, Kallas ja üheksa miljardit eelarvemiinust

Eesti riigieelarve on koroonakriisist saati igal aastal tehtud tugevas defitsiidis. 2020–2024 on peaminister Jüri Ratas ja peaminister Kaja Kallas teinud kokku eelarveid 9,3 miljardi euro suuruses puudujäägis, näitavad rahandusministeeriumi edastatud andmed.
Viimase 20 aasta jooksul on tegelikult tasakaalus või tasakaalulähedasi eelarveid (arvestatuna koos lisaeelarvete ja investeeringutega) olnud peamiselt selle perioodi alguses. Rahandusministeeriumi edastatud andmetest lähtub, et viimane aasta, kus Eesti riigieelarve võeti vastu ülejäägis, oli Andrus Ansipi valitsuse tehtud 2007. aasta eelarve.
Sealt edasi nii Ansip kui ka tema järglane nii Reformierakonna juhi kui ka peaministri kohal Taavi Rõivas ja peale teda ka Jüri Ratas andsid riigikogule üle nominaalses puudujäägis eelarveid. Seejuures ei olnud Jüri Ratase eelarved enne koroonakriisi sellises defitsiidis, nagu on need praegu.
2020. aasta eelarve oli vastuvõtmise hetkel defitsiidis 298 miljoni euroga. Selleks hetkeks oli Ratase juhitud valitsused koostanud eelarveid summaarse defitsiidiga 824 miljoni euro ulatuses. Samas kustutati puhkenud koroonakriisi ajal lisaeelarvega riigi tuludest vähenenud majandusaktiivsuse tõttu 1,6 miljardit eurot ja suurendati kulusid 118 miljoni euro võrra.
Ka jätkas Ratase juhitud valitsus 2021. aasta eelarves ohtrat raha laenamist ja kulutamist. 2021. aasta jaanuaris võimule tulnud Kaja Kallase valitsus tegi aga niigi 1,9 miljardiga defitsiidis planeeritud eelarvele lisaeelarvega 640 miljonit kulutusi juurde. Sarnases suurusjärgus defitsiit jätkus ka järgnevatel aastatel.
Eesti eelarvete mahud 2000–2024, miljonites eurodes. *- märgitu sisaldab endas ka lisaeelarveid. Allikas rahandusministeerium, ERR-i arvutused.