Aastakümneid on Eesti uhkust tundnud konservatiivse fiskaalpoliitika üle, mille aluspõhimõtted juurdusid juba taasiseseisvumise aegadel. Kuid kunagine konsensus korras riigirahandusest on viimastel aastatel oluliselt mõranenud. Kriisiaastate ja eelarvereeglite pausil olemise varjus on ühekorraga soovitud ehitada lahkete avalike teenuste- ja toetustega, aga samal ajal madala maksukoormusega riiki.

Ühest küljest on kulude kasvu tinginud kriisid, kuid teisalt on Euroopa Liidu eelarvereeglite rakendamise peatamine võimaldanud võtta vastu täiendavaid kuluotsuseid ilma neile kuludele katteallikat otsimata. Seetõttu ei saa praegust keerulist riigirahanduse olukorda panna üksnes kriisiaastate süüks, vaid ka edasilükatud valikute süüks.

Uus valitsus seisis käesoleva aasta kevadel keerulise valiku ees: kas jätkata avalike teenuste mahtu kasvu, tõstes samal ajal maksukoormust, või hoida maksud madalal, ohverdades mõningaid avalikke teenuseid? Uue valitsuse visioon ja otsus on selge. Otsustasime, et Eesti tulevikust hoolides ei saa enam lükata praegusi probleeme edasi: nüüd on aeg teha julgeid, kuid hädavajalikke otsuseid.

Kevadel, kui alustasime koalitsiooniläbirääkimisi, oodati 2024. aastaks 1,7 miljardi suurust eelarvepuudujääki. Raskete läbirääkimiste, suviste maksuotsuste ja perehüvitiste riigile jõukohasemaks tegemise tulemusel on teisipäeval kinnitatud 2024. aasta riigieelarves oodata rohkem kui poole miljardi euro võrra paremat tulemust.

Tõsi, kavandatav defitsiit on endiselt suur, ligi 1,2 miljardit eurot. Kuid see on siiski tuntavalt parem, kui oleks mitte midagi tegemise või hoopis suurte täiendavate kulude peale võtmise korral. Suve alguses tehtud maksu- ja kokkuhoiuotsused on aidanud meil ainuüksi järgmise aasta olukorda juba 500 miljoni euro võrra parandada.

Liiga jõuliste sammudega tasakaalu suunas astumist piiravad mitu asjaolu. Pärast sõja puhkemist on majandusolud Eestis ja meie lähiriikides keeruliseks muutunud. Eestit kui piiriäärset majandust on idakaubanduse järsk langus mõjutanud keskmisest rohkem. Eelmisel aastal oli Eesti majandus statistika järgi ainukesena EL-is languses ja langus on jätkunud ka sellel aastal. Meie majandus ei ole hetkel parimas seisus, kuid selle parandamise alustala on korras riigirahandus.

Samuti on Eesti julgeolekuolukord taasiseseisvusaja murettekitavaimas olukorras seoses Venemaa täiemahulise sõjalise agressiooniga Ukrainas. Oleme otsustanud kindlalt tõsta kaitsekulusid suurendades neid kolme protsendini SKP-st. Samal ajal oleme solidaarsed, toetades Ukrainat nii rahaliselt kui ka moraalselt, teades, et meie panus rahu ja stabiilsusesse Ida-Euroopas on investeering meie ühisesse tulevikku.

Riigieelarve ei saa olla pelgalt mehaaniline kulude kärpimine. Eelarve olukorra parandamiseks on vaja suurendada ka tulusid ning vaadata kriitilise pilguga üle tehtavad kulud. Maksutõus on vältimatu osa lahendusest, aga see peab käima käsikäes maksukogumise tõhususe ja õigluse tagamisega. Seetõttu panustame rohkem maksujärelevalvesse, muutes selle efektiivsemaks.

Nii tuleb meil seatud eesmärkide täitmiseks muuta riigieelarve baasseadust, milles kehtestatud eelarvereeglite raamistik on töötatud välja enne kriisiaastaid ja ei ole seetõttu kooskõlas eelarvedistsipliini tagamise tegelike vajadustega suurte kriiside korral ja pärast suuri kriise. Muudatusega soovime eelarvetasakaalu puudutavad reeglid viia täiel määral kooskõlla Euroopa Liidu reeglistikuga.

2024. aasta eelarve ei ole ainult numbrid ja protsendid. See on visioon, kuhu tahame Eestit juhtida. Nii on 2024. aasta riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia fookus Eesti riigikaitse – nii sõjaline kui ka laiapindne –, majanduskasv läbi rohereformide ja riigi rahanduse jätkusuutlikkuse ning Ukraina toetamine.

On oluline, et investeeriksime nendesse valdkondadesse, mis on meie riigile kriitilise tähtsusega: julgeolekusse, haridusse, teadus ja innovatsiooni, teedesse ja raudteedesse, rohereformidesse läbi energeetikainvesteeringute ja hoonete energiatõhususe, infotehnoloogiasse ja küberkaitsesse. Need ei ole lihtsalt kulutused, vaid investeeringud, mis kindlustavad meie tuleviku konkurentsivõime ja heaolu ning turvalisuse, eduka iseseisva riigina kestmise.

Valitsuse kohus on tagada läbipaistvus ja kindlustunne. Tahame olla valitsus, mis annab ette teada oma kavatsustest, et inimestel oleks aega ette valmistuda ja kohanduda. Oleme pühendunud kaasava ja läbipaistva protsessi loomisele, mis aitab Eestil edukalt navigeerida tulevikus.

Meie visioon Eestist 2024. aastal ja edasi on ühest küljest realistlik, tunnistades hetkel silmitsi seisvaid väljakutseid, kuid teisest küljest optimistlik, uskudes meie rahva vastupidavusse ja innovatsioonivõimesse. Eelarve on selles visioonis keskne instrument ja me oleme pühendunud sellele, et see oleks õiglane, jätkusuutlik ja tulevikku vaatav.