Läinud kevadel, kui põllumehed toonase keskkonnaministri Madis Kallasega hanekahjudest rääkisid, jäi jutt, et 3200-eurose hüvitise ülempiiri on vaja nihutada. Ettevõtjad ootasid, et hüvitised võtaks suuna ülespoole, kuid siis tulid uued kasinamad ajad.

Äsja saatis kliimaministeerium kooskõlastusringile eelnõu, mille järgi riik haneparvede nahka läinud vilja enam üldse ei hüvitaks. Ministeeriumi elurikkuse kaitse osakonna juhataja Taimo Aasma märkis, et niimoodi võib aastas kokku hoida 300 000 – 400 000 eurot.

"Kokkuhoiukohti on riigi tasandil otsitud mitmeid ja ka keskkonnaamet on pidanud seda tegema," rääkis Aasma. "Hanekahjud moodustavad märkimisväärse osa loomakahjudest, mida keskkonnaamet aastas kompenseerib."

Ka edaspidi makstaks hüvitist hundi murtud lammaste ja karu lõhutud mesipuu eest. Taimo Aasma selgitas, et meie suurkiskjad nõuavad ka rohkem kaitset ja tähelepanu. 

"Kahtlemata selliste enamlevinud hanede, nagu rabahani või suur-laukhani seisund nii Eestis kui Euroopa Liidus tervikuna on praegu soodne ja selle pinnalt see arutelu on ka tekkinud," rääkis Aasma.

Põllumehed ootavad jahiluba

Põllumeeste hinnangul on linnuparved aasta-aastalt üha suuremaks nuhtluseks muutunud. Viru-Nigula teraviljakasvataja Olav Kreen ütles, et mõnele oligi 3200-eurone hüvitis sümboolse tähtsusega. Suurema ettevõtja kahjud võivad tema sõnul ulatuda sadadesse tuhandetesse.

"Aga sellisel kujul saata eelnõu välja, et raha ei ole, loobume sellest hüvitisest, tundub ebaõiglane ja vastutustundetu riigi poolt," lisas Kreen.

Hanedest rääkides jõuavad põllupidajad väga kiiresti selle juurde, et lubama peaks kevadist heidutusjahti. Ehkki senised Eesti tehtud uuringud on näidanud, et üksikute hanede tapmisest pole suuremat abi, kinnitavad põllumehed, et viga on uuringu metoodikas ning et jaht on põldude kaitsmiseks kõige efektiivsem moodus.

"Me saaks kuluefektiivsema heidutuse, kuid linnukaitsjaid ei huvita tulemus, neid on huvitanud ainult see, et linnud oleks säästetud ja päästetud," rääkis Kreen.

Eesti Talupidajate Keskliidu juht Kerli Ats ütles, et kuniks heidutusjahi asjus ettevõtjatele oodatud otsust ei sünni, peaks riik kahjud kompenseerima. "Täna ootame kliimaministeeriumilt põllumajandustootjatega kohtumist ja arutamist, kuidas me saame selle probleemiga edasi minna," rõhutas Ats.

Taimo Aasma lubas, et arutelud kevadise heidutusjahi asjus lähevad edasi. "Kuidas nad lõpuks lahenevad või millise konkreetse väljundi saavad, eks seda aeg näitab. Mingeid konkreetseid kokkuleppeid selles osas küll tehtud ei ole," ütles Aasma.

Ennetuseks saab rohkem raha ja ei saa ka

Samas rõhutab värske eelnõu seletuskiri tahtmist viia teravik loomakahjude hüvitamiselt just kahjude ennetamisele. Kui praegu toetab riik loomakahjude ennetamist kuni 3200 euroga aastas, siis eelnõu kergitab ühele ettevõttele mõeldud piirmäära kolmekordseks.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja põllumajandusvaldkonna juht Ragnar Viikoja pani aga tähele, et samas eelnõus on teinegi muudatus, mis esimesel hoogu maha tõmbab.

"Kui praegu on seaduses, et hüvitatakse 50 protsenti kuludest, siis nüüd on nad sinna sisse kirjutanud, et hüvitatakse kuni 50 protsenti," märkis Viikoja. "Et see ennetamise piirsumma kolm korda tõusis, ei pruugi tähendada, et tootja ennetamiseks kolm korda rohkem raha saab."

Seda ütles ka Taimo Aasma. Tema sõnul on muudatust vaja, sest näiteks kiskjate kaitseks aeda ehitades jääb 3200-eurosest toetusest väheks. Aga see, milleks ja kui palju toetust makstakse, selgub hiljem.

"See seadusemuudatus ise ju kuidagi raha ameti eelarvesse juurde ei too, vaid olemasoleva ressursi piires tuleb ametil toimetada ja hakkama saada," rõhutas Aasma.

Suuremad ettevõtjad peavad hoolsamad olema

Ehkki suurkiskjate tekitatud kahju eest maksab riik edasi, tuleb ka lambakasvatajatel ja mesinikel muutustega arvestada. Taimo Aasma selgitas, et praegugi kehtib kiskja hambu sattunud lamba omanikele omavastutus, kuid see on seadusega fikseeritud ja küündib maksimaalselt 128 euroni.

Sisuliselt tähendab see, et hoolas talunik, kellel hunt viis ühe lamba, ei pruugi riigi käest midagi saada. Palju paremas seisus on ettevõtja, kes aedu ei püstita ja kellel murtakse aasta jooksul paarsada lammast, sest tema saab suure osa kahjust tagasi.

"See on tekitanud olukorra, kus kord ei ole erinevate kahjutaotlejate kontekstis proportsionaalne," ütles Aasma. "Tahame seadusemuudatusega üle minna protsentuaalsele lähenemisele, et omavastutus oleks kahju kogusummast kindel protsent."

Aasma märkis, et ükski eelnõusse jõudnud mõte pole kivisse raiutud ning enne seaduseks saamist võib eelnõus väljapakutu veel muutuda.

Kliimaminister Kristen Michal saatis eelnõu ametlikule kooskõlastustusringile 21. septembril. Kaaskirjas märgiti, et eelnõu on kiireloomuline ning arvamusi sellele oodatakse hiljemalt 22. septembri jooksul. Eesti Talupidajate Keskliit ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda kuulsid ministeeriumi plaanist 25. septembril rahvusringhäälingu ajakirjanikult.