Valdkondadest on kõige kulukam selgelt sotsiaalministeeriumi haldusala, kus pensionid ja tervishoiukulud tõstavad kogukulu 7,5 miljardi euroni. Sellele järgneb kulukohana vabariigi valitsus 3,1 miljardi euroga, mis tõsi küll on eelarve mõttes nii suur siiski vaid omavalitsustele edasiantavate maksude ja ka Euroopa Liidu makse tõttu. Enamik rahast liigub edasi.

Kulude mõttes on suured haldusalad veel kaitseministeeriumi oma, majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusala, Kristen Michali juhtimisel kokku tõstetud kliimaministeeriumi haldusala ning haridus- ja teadusministeeriumi haldusala, mille mahud on üle miljardi euro.

Riigieelarve kulud kasvavad tuleval aastal 2023. aastaga võrreldes viis protsenti, kasv ei jaotu aga ühtlaselt. Kui sotsiaalhaldusala kahaneb 3,3 protsenti, siis kasvavad kliimaministeeriumi kulud 80 protsenti. Samas ei ole need ainult uued kulud, vaid kliimaministeeriumisse on tõstetud kokku asju teistest ministeeriumitest.

Kaitseministeeriumi haldusala kulud suurenevad 28,9 protsenti, regionaal- ja põllumajandusministeeriumi haldusalad 26,8 protsenti ja rahandusministeeriumi haldusala 26,4 protsenti.

2024. aasta riigieelarve jaotus haldusalade kaupa, miljonites eurodes.

Kui kõiki haldusalasid vaadata, siis taas on kõige suuremad kulukohad sotsiaaliaga seonduvad. Sotsiaalkindlustusamet saab kasutada järgmisel aastal 4,5 miljardit eurot, sotsiaalministeerium ise 2,7 miljardit eurot, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium 1,3 miljardit ja riigi kaitseinvesteeringute keskus 1,1 miljardit eurot.

Dünaamika on üldjoontes sarnane nagu haldusalades – kasv kliimaministeeriumis, riigikaitsega seonduvas, samuti regionaal- ja põllumajandusministeeriumis.

Samas ei ole võimalik üheselt öelda, kas kuskil on selgelt mingeid kulutusi kasvatatud, sest andmed ei pruugi olla üheselt võrreldavad.

Siiski on võimalik näha, kui palju kulutab Eesti maksumaksja, et hoida töös Tallinna, Tartu ja Viru vanglat.

Eesti 2024. aasta eelarve kulud asutuste kaupa, miljonites eurodes.