Riigieelarve ja ka eelarvestrateegia koostamine on käinud nii, nagu see toimuma ei peaks. Eelarveprotsessi suur probleem on huvigruppide ebapiisav kaasatus, mille näiteks on ootamatult ja kiirustades välja käidud erinevad maksuideed ja teised seadusemuudatused. On lubamatu, et ministeeriumid jätavad erinevatele huvigruppidele ehk neile, keda muudatused puudutavad, seaduste kooskõlastamiseks või arvamusavalduseks vaid mõne päeva aega.

Nii riigikontrolör Janar Holm kui ka riigikohtu halduskolleegiumi esimees Ivo Pilving viitasid möödunud nädalal, et selline praktika tõmbab alla õigusloome kvaliteedi. Lükates otsustamise väga kitsa ametnikkonna kätte võime saada otsuseid, mille negatiivsetele mõjudele ei pöörata piisavalt tähelepanu. Kahjuks mõjutavad sellised otsused paljusid.

Valitsuse üks enim kasutatud vabandus on see, et aega ei ole. Sellise vabandusega võiks leppida, kui seda räägiksid Eesti 200 poliitikud. Reformierakond on aga peaministri ja rahandusministri vastutust kandnud ka kahes varasemas valitsuses. Riik on nüüdsesse olukorda jõudnud Reformierakonna kaasjuhtimisel ja seetõttu kõlab peaminister Kaja Kallase põhjendus, et otsustamisega on kiire, haledalt.

Loomulikult tuleb arvestada, et riigi kulutused on viimastel aastatel erakorralistel ja meist mitte sõltunud põhjustel järsult kasvanud. Koroonakriis sundis tõstma kulutusi tervishoiule. Sellele järgnenud Ukraina sõda suurendas sõjapõgenike vastuvõtuga seotud kulutusi ja sunnib meid panustama rohkem riigikaitsesse.

Viimased valitsused ongi seetõttu olnud väga keerulises olukorras, kusjuures see ei ole ainult Eesti probleem, vaid nn paksem riik ja riikide võlakoormuse kasv on globaalne trend, mida soodustavad geopoliitilised pinged, elanikkonna vananemine, kliimamuutused ja tervishoiukulude kasv.

Seega on naiivne eeldada, et riigieelarve koostamine ja defitsiidi vähendamine muutub järgnevatel aastatel lihtsamaks. Jah, Eestis on majanduslanguse periood loodetavasti läbi saanud ning järgnevatel kvartalitel hakkab majandus kasvama. See kasv ei ole aga lähiaastatel nii tugev, et suudaks katta ära kiiresti kasvavad kulud. Seetõttu säilib ka poliitikute kiusatus kehtestada uusi makse või tõsta olemasolevaid.

Mul oleks lihtsam maksutõusudega leppida, kui näeksin, et valitsus võtab endale aega muudatuste mõju analüüsida, pingutab avaliku sektori kulude kärpimisel ning otsib maksude kõrvale alternatiivseid ideid riigi tulude kasvatamiseks. Võib-olla kaoks nii ka mõnegi uue maksu idee päevakorralt.

Näiteks ei saa ma aru, miks ei tegele valitsus praegu aktiivselt ja kiirendatud korras riigifirmade börsile viimisega. Enefit Greeni kogemus on varnast võtta ning börsile võiks tuua ka Eesti Energia, Eesti Loto, Elroni, Tallinna Lennujaama, Eesti Raudtee, Eleringi, RMK jt. Sõltuvalt ettevõtte strateegilisest tähtsusest võiks erastada need kas täielikult või viia börsile vähemusosaluse.

Kuna riik peab ka tulevikus võtma laenu, siis tasuks seda vähemalt osaliselt teha kohalikul turul Eesti inimestele riigi võlakirju pakkudes. Näiteks kaitseinvesteeringute finantseerimiseks. Laenates välismaalt suuname ka intressitulu Eestist välja. Samal ajal võiks selle tulu jätta vähemalt osaliselt Eesti inimeste kätte, kes tulevikus tõenäoliselt osa sellest ka Eesti majandusse jätavad.

Ma ei hakka rääkima pikalt kulude kokkuhoiust, aga mäletan, et enne valimisi lubas vähemalt üks praegune valitsuspartner Eesti 200 selle teema võtta enda südameasjaks. Näiteks lubasid nad hoida 300 miljoni eurot kokku erinevate digilahenduste abil ja teha ära riigireformi. Saan aru, et pool aastat on liiga lühike valitsemisperiood, et nõuda kõigi valimislubaduste täitmist, kuid plaan, millise tempoga selle 300 miljoni euro suuruse säästu poole liigume, võiks juba olemas olla.

Valitsus eesotsas peaminister Kaja Kallasega on riigi rahaasjade korda tegemisel oma usalduskrediidi maha mänginud. Nüüd on 2024. aasta riigieelarve riigikogule üle antud ja järgmised kuud näitavad, kui palju on praegusel valitsusel õppimisvõimet, et mitte enam oma seni tehtud vigu korrata.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.