Riisalo soovitas 114-miljonilise tulurea RES-ist välja võtta

Valdkonnaministrid ei kinnita veel riigi eelarvestrateegias (RES) oodatud 60 miljoni euro kogumist taastuvenergiatasu reformist ega 114 miljoni euro kogumist töötuskindlustusmakse tõusust. Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo ei oleks 114-miljonilist tulurida RES-i pannud.
Selleks, et Eesti täidaks Euroopa Liidu eelarve-eesmärke, teiste sõnadega, et meie tulude ja kulude vahe ei kasvaks ebaseaduslikult suureks, on riigi eelarvestrateegiasse pandud suur ootus uutele maksudele. Muu hulgas leiab sealt mõtte kergitada 2025. aastal töötuskindlustusmakset seniselt 2,4 protsendilt 3,3 protsendile ning koguda sellega 114 miljonit eurot lisatulu.
Samas tõdes rahandusminister Mart Võrklaev kolmapäeval, et töötuskindlustusmakse tõusu riik üksi otsustada ei saa. See tuleb kokku leppida tööandjate ja ametiühingute keskliitudega.
"Me panime selle kirja, sest RES ongi see dokument, kus me võtame valitsusena endale eesmärgid ja tegelikult ministrid saavad endale mandaadi, millega tegeleda," rääkis Võrklaev.
Tema sõnul pakkusid maksude tõstmise idee välja sotsiaaldemokraadid. Seda kinnitas ka nende riigikogu fraktsiooni juht Jevgeni Ossinovski. Ta rääkis, et esmalt pani Eesti 200 majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo lauale töötuskindlustusreformi.
"Ja sotsiaaldemokraatide jaoks algusest peale on oluliseks printsiibiks see, et töötajate sotsiaalne turvavõrk selle tulemusena ei halveneks," ütles Ossinovski ja lisas, et mitmed reformi käigus välja pakutud ideed suurendavad koormust töötukassa eelarvele. "Meie nägemus oli see, et hüvitisi kärpida ei tohiks ja kui me paneme töötukassale täiendavaid kohustusi peale, eeldab see ka täiendavaid tulusid."
Tiit Riisalo ütles, et reformiga seotud kokkuhoid, samuti see, kas töötuskindlustusmakset tuleb ja saab tõsta, ei ole veel selge. Tema poleks maksude tõstmise ootust eelarvestrateegiasse kirjutanud.
"Nii kui mina sain sellest teadlikuks, et selline kokkulepe on põhimõtteliselt torus, ma juhtisin tähelepanu, et sellisel kujul selle kirjapanemine ja sõnastamine ei ole mõtestatud ega otstarbekas, sest me ei saa sotsiaalpartnerite eest ära otsustada, kui palju me tõstame töötuskindlustusmakset," rääkis Riisalo.
Ta kinnitas, et kui tööandjad ja töötajad pole töötuskindlustusmakse tõstmisega nõus, siis ei toeta seda ka tema. "Ja selle tõttu olen ma teinud ka ettepaneku, et selle summa võiks RES-i kontekstis välja tõsta ja liita ta sellesse üldisesse rahapotti, mis meil on need tuvastamata maksud," ütles Riisalo.
Ka Jevgeni Ossinovski kinnitas, et otsus töötuskindlustusmakset tõsta peaks sündima kolmepoolsetel läbirääkimistel. "Ja kui nende läbirääkimistel kokkuleppele ei saada, siis seda reformi sellisel kujul rakendada ei saa või nõndanimetatud laiapindse riigikaitsemaksu ambitsioon peab olema veelgi suurem," lisas Ossinovski.
Taastuvenergia tasu reformilt oodatakse 60 lisamiljonit
Viimasel juhul kerkiks maksuarutelu siht 430 miljonilt eurolt 544 miljoni euroni. Aga see ei pruugi veel kõik olla. Nii näiteks leiab eelarvestrateegias ootuse, et alates 2025. aastast tuleb riigikassasse 60 miljonit tänu taastuvenergia tasu reformile. Rahandusminister Mart Võrklaev ütles kolmapäeval, et see mõte on veel vaja asjaosalistega läbi rääkida.
Jevgeni Ossinovski sõnul pakkus selle reformi välja tema. "Taastuvenergia tasu kaoks inimese elektriarvelt ära ja neid kulusid taastuvenergiatootjatele maksaks riik CO2 vahenditest," rääkis Ossinovski ning lisas, et võrrandi teisel poolel kerkiks elektriaktsiis.
"Selle tulemusena tekib olukord, et kellelgi elektrihind ei tõuse. Ja tegelikult on võimalik saavutada ka seda, et sotsiaalselt haavatavatel rühmadel muutuks elekter odavamaks ja kindlasti ka energiaintensiivsete ettevõtete kontekstis on ka võimalik erinevad lahendused," ütles Ossinovski.
Vastav eelnõu peaks Ossinovski sõnul tulema kliimaministeeriumist. Ka Mart Võrklaev ütles kolmapäeval, et mõtet oskab täpsemalt kommenteerida kliimaminister. Kliimaminister Kristen Michal aga ei tõtta veel eelarvesse 60 lisamiljonit lubama.
"See on esialgu nii-öelda koalitsioonisisene mõttekäik," ütles Michal ja lisas: "Vastused sellele, milline saab olema taastuvenergeetika reform ning kas ja kuidas sisustatakse seal olev rida, saame anda oktoobris."
Ossinovski idee puhul tuuakse välja ka võimalikku riski. Praegu maksab taastuvenergiatasu elektritarbija ning see läheb otse taastuvenergiat tootvatele ettevõtetele. CO2 raha läheb jälle rohereformi eesmärkide täitmisse. Niisiis voolavad mõlemad allikad moel või teisel keskkonnavaldkonda.
Aga kui taastuvenergiatootjatele viia CO2 raha, siis seda sama raha kuskil mujal rohereformis kasutada ei saa. Elektriaktsiisi omakorda võib valitsus kasutada milleks iganes.
"Kliimapoliitikat tehakse valdkondadeüleselt ja kaugeltki mitte ainult CO2 vahenditest," ütles seepeale Ossinovski. "Ja tõtt-öelda, kui vaadata, missugused muud ideed ja projektid CO2 vahenditest raha tahavad saada, siis taastuvenergia kasutamine on kindlasti kõige kulutõhusam viis kliimaeesmärkide saavutamiseks," sõnas ta.
"Seal on kõiksugu asju, mida ministeeriumid on kokku kuhjanud, millest kaugeltki mitte kõik minu hinnangul ei ole sellise akuutse vajadusega, et nad peaksid rahastust saama," lisas Ossinovski.
Toimetaja: Merili Nael