Kuigi Läti Panga uus majandusprognoos on eelmisega võrreldes vähem lubav, peaks aasta lõppema küll väikse, aga siiski 0,66 protsendilise majanduskasvuga. Inflatsioon jääb üheksa protsendi piirimaile ja peaks järgmisel aastal langema 2,3 protsendini. Tuleva aasta majanduskasv võib olla kolm protsenti.

"Läti majandus jääb sel aastal tõenäoliselt pisut plussi, Eesti majandus veidi miinusesse. Kuid need on iga-aastased kõikumised. Tervikuna mõjutavad nii Läti kui ka Eesti majandust väljastpoolt samad arengud," rääkis Läti Panga president Martinš Kazaks.

"Mingi aeg võib ju üks riik teisest ees olla, kuid ma ei välista, et võime ka Lätis jõuda naabritega võrreldes samasse olukorda," sõnas Läti Panga rahapoliitika osakonna juhataja Uldis Rutkaste.

Läti parlament soovib aidata intressitõusu tõttu hätta sattunud hüpoteeklaenude võtjaid ja Läti Panga juhid on sellega päri, kinnitas keskpanga president "Aktuaalsele kaamerale". Kuid see toetus peab olema lühiajaline ja eesmärgipärane, et olukord laenudega ei pööraks tulevikus veel ebasoodsamaks.

"Valik lähtuda kaugemast majandusvaatest oli ka pankade poolel. Nad võinuks vabatahtlikult vähendada protsente, kuid nägime siin väga loidu suhtumist. Ja nüüd ongi poliitikutel päevakorras küsimus, kas sellist toetusmeedet saaks kehtestada seaduse jõul. Minu meelest võib seda teha," sõnas Kazaks.

Suuremate kommertspankade omanikud Eestis ja Lätis on ju samad, kuid siiski on Eestis ja Lätis üsna erinev suhtumine nii pankade maksustamisse kui ka laenuvõtjate toetamisse.

Lätis on 127 000 laenuvõtjat, enamik neist 30-40-aastased. Pankadele küll võlgu ei olda, kuid elatakse n-ö viimase piiri peal.

Järgmisest aastast maksavad pangad 20 protsenti ettevõtte tulumaksu. Kaalumisel on, kas näiteks aastaks vähendada poole ulatuses tasumist vajavat põhiosa ja intressi või suurendada üksikisiku tulumaksust maha arvatavat osa.