Jüri Ratas: koalitsioon on jätnud ettevõtjad majandustormi kätte
Vastse uuringu põhjal on Leedust saamas Balti majandusliider, Läti ettevõtted on kindlalt teisel positsioonil ja Eestile terendab kahvatu pronksmedal. Eesti konkurentsivõime on saanud väga tugeva löögi ja sellest olukorrast välja tulla on keeruline, kirjutab Jüri Ratas.
Baltimaade suurettevõtete seas läbi viidud uuringu tulemused, mille põhjal peab Eesti ärikeskkonda soodsaks kõigest iga neljas ettevõtja, mõjusid halva üllatusena ilmselt paljudele. Ütlen ausalt, minus ülevaates vastu vaadanud näitajad hämmeldust ei tekitanud, sest olen Reformierakonna juhitava valitsuse olematule majanduspoliitikale pikalt tähelepanu juhtinud. Neljapäeval avaldatud arvud vaid kinnitasid veendumust, et koalitsioon on ettevõtjad jätnud majandustormi kätte.
SEB uuringust nähtub, et Eesti suurettevõtete kindlustunne on viimase kümnendi madalaim. See on aastaga saanud suure hoobi: ärikeskkonda peab väga soodsaks või soodsaks vaid 25 protsenti Eesti suurfirmadest.
Nukraks teeb ka asjaolu, et Eesti ettevõtted on Läti ja Leedu omadega võrreldes oma tuleviku osas oluliselt pessimistlikumad. Lõunanaabrite suurettevõtetest peab majandusolusid väga soodsaks või soodsaks 39 protsenti, Leedus lausa 51 protsenti. See on valitsuse tegevusetuse otsene tagajärg.
Eksport ja tööstustoodang langevad
Uuringu põhjal on Leedust saamas Balti majandusliider ja Läti ettevõtted on kindlalt teisel positsioonil. Eestile terendab kahvatu pronksmedal ja sellega ei tohi leppida. Tulemused on kooskõlas Balti riikide teise kvartali SKP näitajatega: kui Leedus oli 0,7-protsendiline kasv, siis Lätis kahanes majandus 0,5 protsenti ja Eestis koguni 2,9 protsenti. Leedu majanduskasv on positiivne hoolimata sellest, et seal kehtestati pangandusmaks.
Õudusjutud sellest, et hiigelkasumeid teenivate pankade ajutine maksustamine mõjub ettevõtlusele halvavalt, ei vasta tõele. Küll aitaks finantsasutustelt võetav solidaarsusmaks ära jätta nii mõnegi maksutõusu.
Meie valitsuse passiivsus kajastub selgelt ka arvudes. Eesti päritolu kaupade eksport kukkus augustis 21 protsenti, Eesti tööstusettevõtted tootsid 12 protsenti vähem toodangut kui aasta tagasi ning töötuse määr on tõusnud selle aasta esimesest kvartalist ning tõuseb Eesti Panga prognoosi kohaselt ka tuleval aastal.
Šokkidest on võimalik tugevamana välja tulla ainult vastupidavatel riikidel, kus osatakse hoida oma inimesi ja ettevõtteid, kus igaüks loeb. Koostöö ja üksteisega arvestamine on kriitilise tähtsusega, nagu ka inimeste ja ettevõtete usaldus oma riigi vastu. Koostööd ja ühiskonna sidusust tuleb tugevdada ja usaldus välja teenida.
On ilmselge, et Reformierakonna valitsus ei reageerinud piisavalt jõuliselt ja kiiresti 2022. aasta energiahindade šokile. Selle tulemusena sai Eesti majandus – ettevõtjad ja tarbijad – enam kannatada kui meie konkurendid naabermaades. Eestis läks ka inflatsioon käest ära, kuna sellega lihtsalt ei tegeletud. Kui Reformierakond on lubanud varemgi Eestit viia Euroopa viie jõukama sekka, siis viimase kahe aasta lõikes oleme inflatsiooni tasemes ja majanduslanguses üks esimesi Euroopa Liidus. See on muserdav.
Reformierakonna valitsuse tegevusetus juba ülemöödunud sügisest viis Eesti kiiresti ja pöördumatult Euroopa kulukamate riikide hulka, mistõttu on huvi siia investeerida väiksem kui meie naaberriikidesse, eriti Leetu.
Eesti konkurentsivõime saanud on väga tugeva löögi ja sellest olukorrast välja tulla on keeruline. See on suur kontrast võrreldes koroonapandemia aegsete otsustega, mil nii ettevõtjad kui ka elanikkond ei saanud tänu Keskerakonna valitsuse kiirelt rakendatud toetusskeemidele pöördumatuid majanduslikke kahjusid ning Eesti väljus koroonakriisist ühe tugevamana Euroopas.
Investor ootab väärtuspakkumist
Senisest enam tuleks Eestis arendada koostööd riigi ja erasektori vahel, kuid tundub, et Eestis ei osata või ei julgeta teha omavahelist koostööd, mistõttu jäävad paljud projektid algatamata. Hea näide on Paldiski LNG-kaiga seonduv.
Seetõttu peame rõhku panema, et meie õigusruum soodustaks Eestisse investeeringute tegemist, kus oleks paigas lihtsad ja kiiremad otsustusprotsessid ning kus riik toetab investoreid selgete toetusskeemidega.
Me ei ole enam ammu odav koht tootmiseks. Valitsus ei taha paraku kuidagi aru saada, et uued investeeringud tulevad sinna, kus riigid on valmis tegema investoritele väärtuspakkumisi, mis hõlmavad asukohta, kommunikatsioone, tööjõudu, kiireid menetlusi jne. Reformierakonna mantra, et meil on "suurepärane ettevõtte tulumaksusüsteem", ei meelita enam kedagi.
Eesti konkurentsieeliseks on viimastel aastatel olnud madal bürokraatiatase tänu digilahendustele. Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ütles oma aastakõnes väga selgelt, et komisjoni järgmise aasta prioriteediks on vähendada aruandluskohustust ning bürokraatiat ettevõtete jaoks. Eelkõige on selle eesmärk suurendada Euroopa konkurentsivõimet võrreldes USA-ga, aga selline algatus vähendab kindlasti meie edumaad teiste Euroopa Liidu liikmesriikide ees.
Samuti on ettevõtluse jaoks oluline stabiilne maksukeskkond, mis on praegusele valitsusele tähtis ainult sõnades. Mäletame kõik, kuidas 2009. aastal tõsteti käibemaksu kahenädalase etteteatamisega ja seejuures pidi olema tegemist ajutise meetmega. Praegu ohverdatakse kogu ettevõtluskeskkonna stabiilsus ühe rumala valimislubaduse katteks.
Järjest enam ütlevad ka ettevõtjad, et jätke see jama, rikkust ongi normaalne kõrgemalt maksustada. Reformierakond aga üritab just jõukamatele kingituse teha meie kõigi ühise raha eest.
Toimetaja: Kaupo Meiel