Keskkonnaagentuur uuris Padisel Kloostri jõe kalade elutingimusi
Padise rahvas ning ka kaugemalt kohale sõitnud loodusesõbrad käisid laupäeval uurimas, kui vabad on kalad Kloostri jões. See rohkem kui 30 kilomeetri pikkune jõgi oli oma kalarohkuse poolest tuntud juba sajandeid tagasi, ehk siis kui klooster veel tegutses.
Kloostri jões elab praegu kümmekond kalaliiki, kelle elutingimusi täna uurima mindi. Enamus liike, kes selles kärestikulises jões elutseb, on väikesed, nagu lepamaim ja ogalik. On ka suuremaid nagu jõeforell ja haug.
Aastate jooksul jõele ehitatud paisud muutsid kalade elu keeruliseks. Nüüdseks on jõgi korrastatud.
"Projekti käigus lammutati ära neli paisuvaret, rajati uusi koelmuid ja kui algne plaan oli ka suudmesse rajada selline kanal, mis looks paremad tingimused merest tulevatele kaladele jõkke pääsemiseks, siis sellest ühel hetkel loobuti, sest erinevad eksperdid leidsid, et selline lahendus võiks olla kasulik meriforelile, kuid kahjulik teistele liikidele," ütles keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna juhataja Timo Kark.
Tõsi, kalu tohib siin vaid kalda ääres oodata ja vaadata, sest püüda neid siin ei tohi. Ja näeb neid ikka rohkem kudemise ajal.
Timo Kark ütleb, et võimatu pole ka see, et meriforell jõuab kloostrijõkke kudema. Kõik oleneb aga vee tasemest ja voolu hulgast
"Teadaolevalt on teda suudme alal kudemas nähtud seire käigus, Võib juhtuda, et läheb mõni aasta enne kui ta jõuab siia kaugemale sest täna on siin kudemiseks soodsad tingimused loodud," sõnas Kark.
Projekti rahastati Euroopa merendus- ja kalandusfondist. Euroopa Liidu elurikkuse strateegia näeb ette, et aastaks 2030 tuleb avada 25 000 kilomeetrit jõgesid kaladele.
Kloostri jõe kalade elu tuldi uudistama ka kaugemalt kui Lääne-Harju vallast.
Benjamin sõitis kohale Tallinnast. "Siin näed rohkem ja kuuled rohkem. Inimesed on ka väga huvitavad. Ei teagi, mis on tähtsam – loodus või inimesed. Mõlemad," rääkis ta.
Padise kloostrit on sellel aastal külastanud aga 22 000 inimest Eestist ja kaugemalt. Kohalikud teavad rääkida, et peale jõe, looduse ja kloostriga seotud ajaloosündmuste on siin veel midagi, mis köidab.
"Jah, kuidagi teistmoodi. Ja tunne on siin teistmoodi," rääkis Padise kloostri juhataja Marje Kirdon. "Teraapiline. Siin on hea ja rahulik ning siia on ka rahulik tööle tulla. Siin kaovad kõik mured ära. Kogu see küla on hästi harmooniline ja toetab sellist tervet õhkkonda."
Toimetaja: Barbara Oja