Kodumaiseid toiduaineid eelistab uuringu järgi 73 protsenti Eesti elanikest. "See on viimase kümne aasta madalaim tulemus – aasta tagasi oli eelistus 78 protsendi juures ning aastal 2004, aga ka veel aastal 2017 – 90 protsendi juures," ütles Kantar Emori uuringuekspert Aivar Voog.

Voogi sõnul on vähenemas ka kodumaisuse eelistamise kindlus ehk kui aasta tagasi oli täiesti nõus väitega, et  sisseostude tegemisel eelistatakse kodumaiseid toiduaineid, 21 protsenti vastanutest, siis tänavu 16 protsenti. "Märgatav eelistuse muutus võrreldes aastatagusega on aset leidnud vanemate ja keskealiste inimeste seas. Alla 35-aastaste segmendis langes kodumaise toidukauba eelistamine üsna oluliselt juba 2021. aastal," lisas Voog.

Vähem eelistavad kodumaist toitu mitte-eestlased ja madalama sissetulekuga inimesed ning tugevnenud on seos sissetuleku suuruse ja kodumaise eelistamise vahel.

Kaks kolmandikku tarbijatest teevad ostuotsuse impulsiivselt, peamiselt tulenevalt sooduspakkumisest ja odavamast hinnast.

Toiduliidu juhi Sirje Potisepa sõnul kohalike toodete valik enamikes tootegruppides aastatagusega võrreldes langes ja pea pooltes kaubagruppides olid importtooted odavamad. Enamus kaubakategooriates moodustab siiski kodumaine kaup üle 50 protsendi käibest ja mõnedes üle 80 protsendi käibest.

Enim lähtutakse vaid hinnast juustu puhul, ka liha- ja lihatoodete ja toidurasvade valik tehakse hinnast lähtudes.

Suurema osa toidukaupade lõplik margivalik langetatakse enamasti alles poes kohapeal, margivalik on enne poodi minekut kindel puljongil ja ketšupil, mille ostjatest 60 protsenti kaldub ostma üht ja sama marki. Ka piima, kodujuustu, leiva-saia, jahude, hakkliha ja pannkookide ostul on margivalik pigem juba enne poodi suundumist kindel.