"Impulsi" saate toimetus otsustas teha eksperimendi, kuidas üldse leiab üks Eesti noor võimaluse minna Venemaale õppima. Saate toimetaja Sofia Suhhareva kehastus nooreks, kes tahab minna Moskvasse õppima. Ta liitus Vene saatkonna kodulehel Telegrammi grupiga "Õpin Venemaal", millel on umbes 300 peamiselt Eestist pärit liiget.

"Huvi on jätkuvalt väga suur. Eelmisel aastal oli see suur ja sel aastal ka. Seal arutatakse tegelikult väga vähe poliitilist, või tegelikult üldse ei arutata poliitilist olukorda," rääkis Suhhareva.

Sotsiaalmeedia grupis "Õpin Venemaal" torkab selgelt silma üks liider ja aktivist –
Tallinnas sündinud, Eesti kodakondsusega 24-aastane Maria Zvonova. Ta on
lõpetanud 2018. aastal siinse Sakala eragümnaasiumi kuldmedaliga, mistõttu kutsus isegi president Kersti Kaljulaid ta heade hinnete eest presidendi kantselei roosiaeda vastuvõtule.

Sellistele helgetele peadele jooksevad Eesti ja lääne ülikoolid tormi, aga ometi
otsustas Maria Zvonova jätkata haridusteed Venemaal.

Toimetus võttis Moskvas elava Mariaga ühendust. Ta räägib küll eesti keelt, aga tunneb ennast mugavamalt vene keeles. Enda kogemustest Venemaal oli ta
lahkesti nõus rääkima.

"Teadsin, et Venemaal on haridus väga põhjalik, tahtsin väga saada tugevat haridust, selles ma ei eksinud. Teiseks ühendan kaks kultuuri, eesti ja
vene. Olen juba Eestis õppinud, kooli edukalt lõpetanud, tahtsin tunda, milline on elu mu teises kodukultuuris, seega valisin Venemaa," selgitas Zvonova.

Gümnaasiumi lõpu järel kolis ta Moskvasse ja asus õppima riigihalduse erialal
Vene Föderatsiooni Presidendi juures asuvas Venemaa Rahvamajanduse ja
Riigiteenistuse Akadeemias. Praegu omandab ta magistrikraadi juba teises ülikoolis – Venemaa Välisministeeriumi Moskva Riiklikus Rahvusvaheliste Suhete Instituudis, mis sisuliselt on Vene diplomaatide kasvulava.

Ka Ukrainas käiv sõda pole Zvonova sõnul tema elu ega õpinguid idanaabri juures vähimalgi määral mõjutanud.

"Sel ajal õppisin veel bakalaureuseõppes teises ülikoolis. Meie õpingud jätkusid nii, nagu nad olid, selles osas muutusi ei toimunud. Keegi ei lahkunud, keegi ei jätnud õpinguid pooleli, kõik lõpetasid õpingud ja nüüd astusid magistriõppesse ja töötavad," rääkis Zvonova, kellel ei tekkinud enda sõnul mõtet tagasi Eestisse tulla, kui täiemahuline sõda algas. "Tunnen end siin üsna turvaliselt," sõnas ta.

Kõik siiski ei näe elu Venemaal läbi nii roosade prillide. Erinevalt Zvonovast katkestas teine Moskvas resideerunud Eesti tudeng, 24-aastane Mark Dorfmann õpingud kohe pärast täiemahulise sõja algust. Tallinnas Juudi kooli lõpetanud noormees õppis ajakirjandust Moskva Kõrgemas Majanduskoolis, mida on peetud kõige liberaalsemaks ülikooliks Venemaal.

Sõja esimene päev on tal detailselt meeles.

"Läksin taksoga ülikooli ja siis mul oli ajakirjandus, esimene tund, 150 inimest...
vaikus. Ja siis tuli meie õpetaja, professor. Ja ta ütles, et ta ei tahtnud üldse teha
seda tundi ja ütles, et kui te tahate minna koju, siis minge koju," meenutas Dorfmann.

Ta pakkis asjad kokku ja oli nädal pärast sõja algust tagasi Eestis. Samal ajal
põgenesid tema sõbrad Kiievist, kõik kahjuks sihtkohta ei jõudnud. "Mu sõber ütles, et nad läksid Kiievist ära. Ja siis seal oli kolm autot. Ja üks auto ei tulnud Lvivi või üldse ei saabunud. Ja siis me saime aru, et nad surid ära," ütles Dorfmann.

Temal jäigi lõputunnistus saamata, sest Ukraina-teemaliste sõnavõttude pärast
sotsiaalmeedias ja ajakirjanduses visati ta ülikoolist välja.

"Minu ülikoolis on praegune olukord selline, et nad ei saa rääkida poliitikast. Mu
ülikooli tudengid läksid sõtta. Mõned mobiliseeriti ja siis nad hoidsid meie ülikooli
lippu Ukrainas. Vot selline ülikool on praegu," ütles Dorfmann.

"Ma ei tunne mingit vahet sellel, mis juhtus varem ja mis praegu on. Puudub range käsiraamat selle kohta, mida võib öelda ja mida mitte, eriti hariduskeskkonnas. Siin tunnetatakse vabadust sinu valikus ja sinu arvamust ja kui see pole kriminaalkoodeksiga keelatud, siis keegi sind ei pigista," rääkis Zvonova.

"Kui Maria ütleb, et seal on vaba sõna ja nad saavad öelda oma arvamust
ja kõik on vaba, siis ta muidugi valetab sulle näkku," kommenteeris Dorfmann.

Sellest sügisest on Venemaa ülikoolidesse sisseastunutele kohustuslik uus õppeaine – Vene riikluse alused. Ehk lihtsalt öeldes on tegu propagandaõpetusega.

Kapo hinnangul pakuvad tudengid Vene luurele huvi

Eesti kaitsepolitsei hoiatas veel tänavu septembris, et Venemaale ei tasu õppima minna, sest meie tudengid pakuvad naaberriigi luureteenistusele huvi. Sama meelt on ka Propastop – organisatsioon, mis võitleb Eesti-vastase propagandaga.

"Olukordi, kus inimesed ise võtavad kaitsepolitseiametiga ühendust ja ütlevad,
et neile läheneti ja see kontakt oli kahtlane, on omajagu," ütles kaitsepolitseiameti analüütik Jürgen Klemm.

"Aga sa ei pruugi aru saada, mis on tegelikult sinuga kontakti loonu ambitsioonid. See võib selguda alles väga pika aja pärast," lisas Klemm.

"Tagajärjed võivad olla värbamine kuskile mingit kompromiteerivat materjali
kasutades, mis võib olla kõige hullem tagajärg tõenäoliselt. Aga võib olla ka lihtsalt see, et vaikselt-vaikselt kasvatatakse oma saadikuid siin," rääkis Propastopi esindaja Andres Lember.

"Kui ma olen sind jälginud kümme aastat alates sellest, kui sa olid ülikoolis, pikapeale ma saan aru, mis sulle meeldib – meeldivad sulle kallid asjad, meeldivad sulle seiklused, meeldib sulle tähelepanu, meeldib sulle austus või
tunnustus. Kui on võimalik see inimene, kes on juba kord nii-öelda projektiks võetud, ära profileerida ja leida, mismoodi on teda võimalik manipuleerida, siis seda kindla peale ka tehakse," selgitas Klemm.

Veel enne idanaabri juurde kolimist osales Maria Zvonova korduvalt Pikal tänaval Vene saatkonna üritustel. Sel kevadel poseeris ta Vene riigiduumas ja korraldas Moskvas oma ülikoolis eesti kultuuri päevi. Ta on ka pidevalt aktiivne postitaja
mitmes idanaabri propagandast pungil sotsiaalmeediakanalis.

"Impulsi" hinnangul tekib küsimus, kas Zvonova on sinisilmne ja kasutab lihtsalt võimalust tasuta õppida või tegutseb ta teadlikult Vene propaganda huvides. Ühes enda postituses teatas ta, et sel aastal ülikooli kandideerimise rongist maha
jäänud huvilised saavad kasutada hoopis suurepärast võimalust reisida Vene riigi
kulul 2024. aastal noortefestivalile Sotši. Eesseisva sündmuse reklaamis väidetakse, et tegu on maailma suurima noorteüritusega, millest kutsub osa saama lausa president Vladimir Putin isiklikult.

"Need keskkonnad, kus räägitakse õppimisvõimalustest, nõretavad propagandast, need nõretavad viha õhutamisest," sõnas Klemm.

"Sotsiaalmeedia on, ma ütleks, üks relvasüsteem ja selle kasutamist on Kreml väga-väga hoolsalt harjutanud ja võiks öelda, et see pigem kogub tuure juurde. Ja loomulikult on seal võimalik ka neid noori väga hõlpsalt tabada," rääkis Lember.

Saatemeeskond küsis Maria Zvonovalt otse, kas ta on Vene agent.

"Ei, minuga rääkisid ainult meie omad mehed (kaitsepolitseiamet - toim.)," ütles Zvonova.

"Eesti poolelt üritati mind veenda, kuid see kõlas soovitusena vaadata Eesti ülikoolide poole, kuna olin kuldmedalist, õppisin hästi koolis, olin Eestis üsna aktiivne. Aga mind köitis väga õppimine minu teisel kodumaal," rääkis ta.

"Aina vähem on ju luuretegevus Venemaa poolt võimalik üle piiri. Nad on vaja tuua Venemaale, et neid on võimalik siis hakata vajadusel mõjutama või lihtsalt
vaatlema, kaardistama. Ja siis vajadusel mingil hetkel aasta või mitu aastat hiljem
see nii-öelda esialgu sõbralik kontakt viia nende mõistes töiseks kontaktiks," kommenteeris Klemm.

Tegelikult ongi Venemaal selgelt ära määratud, kui palju tudengeid igal sügisel riiki õppima oodatakse. Teisisõnu on tegu kvoodiga, mis iga aastaga paisub. Kui 2021. aastal kutsus Venemaa piiri tagant tasuta õppima 18 000 välisüliõpilast, siis eelmisel aastal juba 23 000 ja sel aastal 30 000 tudengit.

Eesti noortele pakub Venemaa igal aastal umbes 100 tasuta õppekohta. Juba
praegu oodatakse järgmise õppeaasta sisseastumisavaldusi. Haridus on tasuta ja stipendiumit pakutakse ka.

Kaitsepolitsei hinnangul on siinsed abituriendid pärast Ukrainas puhkenud täiemahulist sõda siiski ettevaatlikumad.

"Me võiks öelda, et igal aastal on umbkaudu paarkümmend, mõnikümmend, kes seda tahavad ja teevad, lähevad Venemaale ülikoolidesse õppima, kuid õnneks neid jääb vähemaks," ütles Klemm.

"Vene kultuuri ei saa venekeelsetelt noortelt ära võtta, me oleme sellega
sündinud, see on ka meie kultuur, ja valida kas ema või isa, ei saa, sa pead
armastama ja austama kõiki kultuure, millesse sa sündisid ja kuhu sa kuulud. Ja ma pole siin nõus meie ametnikega, et pole vaja minna ja pole vaja uurida. On vaja minna ja tuleb ise omad järeldused teha," rääkis Zvonova.