"Impulss" uuris, kuidas Kremli propagandaaparaat meelitab Eesti noori Venemaa ülikoolidesse õppima. Üks neist Venemaale õppima suundunutest on Maria Zvonova, kes lõpetas Eestis kooli kuldmedaliga, võttis pakkumise vastu ja teeb nüüd Venemaalt videopöördumisi kaasmaalastele. Kaitsepolitseiameti hinnangul püüab Venemaa Eesti tudengeid aga enda heaks tööle värvata.

Julgeolekuekspert Meelis Oidsalu märkis saates, et vaadata tuleks seda, mida Venemaa laiemalt püüab saavutada.

"Praegu on meil üks väike sihtrühm, sadakond inimest kutsutakse (Venemaale õppima - toim.), paarkümmend läheb. Kui paneme ka kapo mõistes joonlaua, et ühes otsas on ekstremistid, teises otsas n-ö ullikesed, kes ei saa aru, mida nad teevad, siis ma paigutaks ta (Maria Zvonova) kuskile sinna ullikeste poole, selle näitaja poole. Aga selgelt siin on organiseerituse märke, selge on see, et me ei pea lähtuma isegi isikupõhiselt, vaid vaatame, mida see taotlus ise endast kujutab," rääkis Oidsalu.

"Kui püüda laiemalt tõlgendada seda videot, siis sellised avaldused, poliitikad, kui need nüüd ka uues olukorras jätkuvad, on märk sellest, et Venemaal, Kremlil on ikkagi pikaaegsed plaanid selle regiooniga ka ja oma venekeelse elanikkonnaga siin. Me ei tohi seda unustada ja need ei pruugi sõltuda üldse nii palju Ukraina sõja tulemustest kui me arvame," lisas ta.

Lavastaja ja koreograafi Sveta Grigorjeva hinnangul teeb kapo ehk Venemaal õppivatele Eesti noortele veidi liiga.

"Mina isiklikult mõtleks ka mõjutustegevusest laiemalt, et iseenesest on aru saada, et vanem põlvkond, (Venemaa) sihtauditoorium on vananemas, vähenemas, see nn telekapõlvkond, siis tõenäoliselt on Kremlil vaja n-ö nooremat verd. Noored on meie tulevik, eksju, on arusaadav, miks nad lähenevad noortele," rääkis Grigorjeva.

"Aga samal ajal mulle tundub, et võib-olla (kapo) teeb, jah, natuke liiga, ma ütleks. Võib-olla teeb, jah, liiga. Maria Zvonova puhul ilmselgelt mulle tundub, et tema kultuuriline kuuluvus on Venemaa ja tõenäoliselt ma olen nõus, et ta on naiivne, aga siis küsimus on võib-olla selles, mida siis Eesti riik saab omalt poolt teha," lisas ta.

Grigorjeva märkis, et selgitustöö on üks asi, kuid lõimumisele tuleks suuremat tähelepanu pöörata.

"Ma ikkagi asetaks selle laiemalt lõimumise valdkonda. Mulle tundub, et seda lõimumist peetakse meil endiselt keelepõhiseks, et keel on justkui see, mis lõimib ära inimesed. Aga mulle tundub, et keel ei ole ka meel," ütles ta.

Grigorjeva hinnangul on Eesti vene kogukond olnud pidevalt erakondade poliitiliste ambitsioonide vahel, aga vastandamine tema sõnul ei aita.

Kaitseministri-, haridusministri- ja rektoriametit pidanud Jaak Aaviksoo ütles, et Venemaa on ajupesu tegemises maailmas üks paremaid. Tema sõnul ei tähenda aga see, kui Eesti vene noored Venemaale õppima lähevad, et neist kohe riigireeturid saavad.

"Nõukogude ajast me teame nn Lumumba nimelist ülikooli ja paljud teised ülikoolid kasvatasid üles terve põlvkonna Aafrika revolutsionääre, ega see siis päris iseenesest ei tulnud. Loomulikult seda jätkatakse. Ja ma arvan, et ei tasu nüüd arvata, et kõikidest tehakse kodumaa reeturid, kes Eestist Venemaale õppima lähevad. Aga mõned kindlasti satuvad sellele teele ja suur osa võib-olla ka ise mitte aru saades, millal see õnnetus juhtus," rääkis Aaviksoo.

"Kindlasti ei ole küsimus selles, et kõik, kes Venemaale õppima lähevad, oleksid riigireeturid ja kapo peaks neid jälitama hakkama. See oleks ilmselgelt ebaadekvaatne. Ja ma olen üsna veendunud, et seda ka keegi ei tee. Aga ütleme niimoodi, et ega meile teist Herman Simmi vaja ju ei ole. 300 inimesest ka üks võib väga palju kurja teha," ütles ta.

Aaviksoo nõustus Grigorjevaga, et eestlaste ja venelaste vastandamisega kuhugi välja ei jõua.

"Häda on selles, et putiniste on igasugusest rahvusest ka Eestimaa pinnal ja meil on seda vastuvõtlikkust totalitaarse ideoloogia vastu ka eestlaste hulgas rohkem kui mulle meeldiks seda näha. Aga mis on siiski tõsi, et tõenäoliselt paljud nendest noortest, kes selle valiku Venemaa suunas teevad, nad objektiivselt siin Eestis üles kasvades ja keskkooli lõpetades, tajuvad seda sidet selle (vene) kultuuriga ja nende sõnumitega, mis nendeni jõuab, tugevamalt kui me tahaksime. Me ei ole selle probleemiga tegelenud. Nad omavad neid sidemeid mitte Eestis, Tallinnas, Pärnus, Tartus, omal tänaval eesti keelt rääkivate noortega või neid väärtusi jagava kogukonnaga, vaid mingil põhjusel, perekondlikel või muudel põhjustel nad ei tee seda," kommenteeris ta.

Euroopa Parlamendi saadik Yana Toom märkis, et inimeste iseseisvat mõtlemisvõimet ei tohiks alahinnata ning tõi välja, et nõukogude ajal on Venemaal õppinud paljud Eesti poliitikud ja ühiskonnategelased, kes ei tulnud sealt ajupestult tagasi.

"Ikkagi inimene ise määrab seda, teatud määral muidugi. See on probleem, aga niimoodi minna ja rääkida, et see on julgeolekuoht – ei ole," ütles Toom.

Toom rääkis, et pärast täiemahulise sõja puhkemist Ukrainas tajuvad inimesed uuringu järgi, et suhtumine venelastesse on halvenenud. Selle taustal peaks riik vastusamme tegema, ütles Toom.

"Me peame tegema mingisuguseid jõupingutusi, et nad jääksid ikkagi siia. Ja kui inimene tajub, et teda siin ei taheta, siis ta vägisi vaatab sinnapoole. See on mu meelest väga loogiline. Muidugi, sõja ajal võiks neid asju kuidagi tähelepanelikult lahti mõtestada. Aga on ju selge, et kui mind siin ei taheta, siis kuskil peab olema minu kodu," rääkis ta.

Vene propaganda vastu aitaks Toomi hinnangul koolides meediakriitika õpetamine.

Aaviksoo hinnangul tuleks vene inimesi rohkem Eesti kultuuriruumi kaasata. Ka Oidsalu leidis, et inimeste meelt aitaks muuta erinevad ühistegevused. "Tuleb luua igasugused võrgustumise võimalused, et on kuhu assimileerida neid inimesi sotsiaalselt, huviliselt, siis võib-olla ka kultuuriliselt, keeleliselt," rääkis Oidsalu.

Eestikeelne haridus võib tuua muutuse aastakümnetega

Saatekülalised leidsid, et kuigi eestikeelsele haridusele üleminek on hea, toob see muutusi Eesti venekeelse kogukonna seas pigem pika aja vältel.

"Kui ma ise oma koolikogemust mõtlen, kui palju sealt üldse külge jäi ja kui palju ma hoopis vastandusin sellele, mida seal õpetati, et kui palju see vormis mind selles suunas, kuhu riik tahtis mind vormida, siis väga igas valdkonnas ei õnnestunud. Eks seal on samamoodi. Tuleb arvestada, et see ei ole selline tibufarm, see kool, kust tulevad poliitiliselt korrektsed kanad välja, vaid see on ikkagi pikaaegne projekt, kolm-neli kümnendit läheb kogu selle asjaga, kogu selle Eesti identiteedi, mis on natuke laiem kui etniline, tekkimisele," rääkis Oidsalu.

Grigorjeva ütles, et ühtne eesti kool vähendab lõhestatust, aga see ei lahenda kõiki muresid.

"Pilt on kompleksne. Selliste asjade asemel, et kes on süüdi või kas miski lahendab olukorda, peame natuke huvitavamaid küsimusi esitama, siis me võib-olla jõuame ka huvitavamate vastusteni ja selliste vastusteni, mis ka päriselt aitavad. Sest mulle tundub, et sellist rääkimist ja lõimumisalast meil on tehtud nii palju, aga ometi me mingite praktiliste, päriselt heade lahendusteni jõuame kuidagi väga vaevaliselt," kommenteeris ta.

Tema hinnangul võiks ühiskond areneda sinnamaale, et ei arvataks, et lõimumine on vaid ühepoolne. Tema hinnangul on lõimumisel abiks kodanikuühendustest.

"Nüüd võiksime kodanikuühiskonnana areneda ka sinnamaale, et saada aru, et lõimumine kui selline ei saa toimuda, et siin on eestlased ja siin on venelased ja meie eestlastena muudkui ootame, millal venelased lõimuvad ära. See on selline kahesuunaline tee. Tihtipeale mulle tundub, et lõimumisest mõeldakse nii, et nemad seal peavad lõimuma meiega. Ma näen võib-olla natuke positiivsust erinevates kodanikuühendustes. Mul pigem seda poliitikute uskumist on aina vähem, inimesed pigem on poliitikute vastu kriitilised, aga kodanikuühendustel on täiesti reaalne võimalus midagi ära teha. See on kasutamata potentsiaal, näiteks," rääkis ta.

Toomi hinnangul peaksid eesti ja vene noored õppima ühes koolis koos.

Aaviksoo sõnul on Eestis juba muutusi märgata, näiteks on erakondades üha rohkem erineva etnilise taustaga inimesi, lisaks on eesti ja vene inimeste ühiseid kultuuriprojekte. Samas võiks neid tema hinnangul rohkem olla.