Kavandatav seadusemuudatus nõuab kõigilt iluteenuse pakkujailt tunnistust
Esteetiliste kirurgide ning ilusalongi pidajate hinnangul on Eestis üha süvenev probleem iluteenuste pakkujatega, kellel puudub erialane koolitus. Olukorra parandamiseks töötab riik välja seadust, et nõuda vastavat diplomit kõigilt teenusepakkujatelt, kuid terviseamet seda kõikjal kontrollida ei jõua.
Pille Kirjanen on esteetilise kirurgiaga tegelenud üle kümne aasta ning tema sõnul jõuab operatsioonilauale üha enam selliseid patsiente, kes vajavad mõne varasemast protseduurist saadud tüsistuse parandamist.
"Osaliselt need on varjatud juhtumid, osaliselt on probleemid sellised, mis tegelikult päeva lõpuks suuremaid jälgi jätmata ka ise ära paranevad. Aga väga paljudel juhtudel tegelikult oleks lõpptulemus oluliselt parem, kui oleks adekvaatselt tegutsetud kohe, kui probleem tekkis," selgitas Kirjanen.
Selleks, et edaspidi taolisi olukordi vältida, on valitsusel plaanis seadusemuudatus, mille alusel nõutaks kõigilt iluteenuse osutajatelt erialast tunnistust või seadmega töötamiseks vajaliku koolituse tõendit. Kontrollkäike teeb selleks terviseamet, kuid oma kodus teenust pakkuvate ripsme- ega küünetehnikute juurde järelevalve ei jõua.
"Me jõuame praeguse ressursiga kontrollida keskmiselt 200 ilusalongi aastas. /.../ Siiani oleme kõige rohkem näinud rikkumisi hügieenivaldkonnas ehk siis instrumendi puhastamise reeglid, instrumendi puhastamiseks kasutatavate ainete valik," rääkis terviseameti keskkonnatervise peaspetsialist Olga Gurjanova.
Kirjaneni kogemus aga ütleb, et ametnikel puuduvad järelevalveks piisavad teadmised ning ka tunnistus võib olla petlik.
"Näiteks meie tegevuslubade nimistus on olemas selline valdkond või eriala nagu "mittekirurgiline esteetiline meditsiin". Mida see tähendab, mina isiklikult seda ei tea," sõnas Kirjanen.
SMK ilustuudio juhataja Vivian Leedjärve sõnul on üldpilt siiski hea, kuid umbes kümme protsenti ilutegijatest võib tema hinnangul olla erialase koolituseta ning valdkonna mainele mõjub see kehvasti.
"Väga tihti on selline lugu, et inimene saabub halva tehniku juurde ja pärast seda ta kardab kõiki tehnikuid. Väga tihti on see, et tulevad näiteks inimesed kulmutehniku juurde ja alati on selline, et "ärge tehke liiga mustad, mulle tehti nii halvasti viimane kord" – see on väga tihti. Ja jumestajatega on üldse niimoodi, et näiteks tihti inimesed käivad üks kord elus mingil 9. klassi lõpetamisel ja siis kunagi enam ei lähe, sest kardavad, et kõik teevad halvasti," rääkis Leedjärv.
Tema sõnul võiks abi olla kohustuslikust hügieenikursusest ilutegijatele.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Aktuaalne kaamera"