Rahandusministeerium saatis septembris kooskõlastusringile eelnõu, mille järgi peaks hoiu-laenuühistud end ümber korraldama ühistupankadeks või tegevuse lõpetama.

Ühistupangale rakenduvad hoiu-laenuühistutest rangemad nõuded, näiteks miljonieurone kapitalinõue. Tavapanga asutamisel ulatub see aga viie miljoni euroni.

Eelnõuga soovib riik tagada hoiuste kaitset ka hoiu-laenuühistu liikmetele, kelle hoiused oleks ühistupankades 100 000 euro ulatuses tagatud. Hoiu-laenuühistu pankroti puhul võivad hoiustajad jääda ilma aga kogu sinna paigutatud rahast. Viimane on tinginud ka vajaduse regulatsiooni uuendamise järele.

Madise sõnul on hoiu-laenuühistute tõhus finantsjärelevalve ja läbipaistvuse suurendamine vajalik ja aitab vältida pettusi ning laenude valdkond peab olema kontrollitud, seejuures tuleb inimeste usaldust kaitsta.

Eelnõu järgi vastaks praegu Eestis tegutsevast hoiu-laenuühistust uutele nõuetele aga kuni kolm ühistut, märkis õiguskantsler.

Õiguskantsleri sõnul ei vasta eelnõu küsimusele, miks peaksid need hoiu-laenuühistud, kelle tegevusega pole seni probleeme olnud, oma tegutsemise sisuliselt senisel kujul lõpetama.

Ka eelnõu kaasamisprotsess pole õiguskantsleri sõnul turuosaliste suhtes aus ega läbipaistev ning eelnõu planeeritud edasise käigu järgi võib kaasamisprotsessi pidada pigem näilikuks, märkis ta.

Rahandusministeeriumi andmetel on Eestis tegutseval 21 hoiu-laenuühistul ligikaudu 14 000 liiget ning nende kogumaht on umbes 100 miljonit eurot.