Käsmu – kunagine uhke ja austatud kaptenite küla –, praegusel ajal puhkajate meelispaik, on ennekõike oluline osa Lahemaa rahvuspargist. Siinsed elanikud on harjunud elama loodusega kooskõlas. Seda kinnitab ka Käsmu külavanem Eduard Vainu, kelle põlismetsa on põlvest-põlve suure hoole ja armastusega majandatud. Ja nüüd on see hoole ja armastusega majandatud mets nii väärtuslik, et seda ähvardab karmim looduskaitse.

"Meie hirm on see, et kui siin on kolme aasta pärast sihtkaitsevöönd või laiendatud Natura 2000 ala või kõrgendatud kaitseala, siis meile see tähendab ikkagi seda, et ma ei ole kindel, kas ma kunagi oma küttepuid kuskilt tehtud saan," rääkis Vainu mitme maaomaniku nimel.

"Teisalt on väga suur tõenäosus, et me peame oma metsa käest ära laskma. Kui ma siin raie- või hooldustegevust ei saa läbi viia, siis loodus võtab üle. Mõneti ma saan aru, et see on looduskaitsjate mõte, aga maaomanikuna ma ei tunne, et see oleks ausalt läbi viidud või kompenseeritud. Meile pakutakse talumistasu, aga see on nii neetult madal, et ma ei saa selle eest isegi oma küttepuid osta."

Piiranguvöönd on kõige leebemate nõudmistega looduskaitseala, kus metsa majandamine on teatud tingimustel lubatud. Sihtkaitsevöönd on seevastu üks rangemaid looduskaitsealasid, kust ei tohi piltlikult öeldes isegi oksa murda. Vainude mets on juba praegu osaliselt sihtkaitse- ja täielikult piiranguvööndi all.

Mure, millele Vainu viitab, puudutab enam kui tuhandet metsaomanikku üle Eesti. Nimelt algatas Euroopa Komisjon Eesti riigi suhtes rikkumismenetluse, milles heidetakse ette, et me raiete lubamisel ei hinda piisavalt mõjusid elupaikadele. Selleks, et vältida Euroopa kohtusse jõudmist ja hiigeltrahvi, mis kõige kehvema variandi puhul võib olla kuni 150 miljonit eurot, on riik asunud üle vaatama Natura 2000 alasid ja vajadusel neid viima rangema kaitse alla. See puudutab 12 000 hektarit eramaid.

Kui Lahemaal on inimesed juba koondunud ja asunud oma õiguste eest seisma, siis mujal Eestis on maaomanikud üsna üksi. Nende mured jõuavad Erametsaliidu tegvjuhi Jaanus Auna lauale.

"Mis on meie etteheited riigile? Esiteks, piiranguid rakendades on hüvitiste poolega tegelemine kõrvale jäetud. Väga natukene tõsteti sellest aastast sihtkaitsevööndites hüvitise summat (110 eur/ha enne, nüüd 134 eur/ha), aga see ei kata ära isegi inflatsiooni määra. Hüvitiste süsteem on püsinud 15 aastat muutumatuna, olles ajale totaalselt jalgu jäänud," rääkis Aun.

Mitu maaomanikku sooviksid piirangutega maa vahetamist riigile kuuluva majandusmetsa vastu, aga see ei ole seaduste tõttu võimalik, lisas Aun.

"Teiseks, uutest piirangutest ei ole metsaomanikke adekvaatselt teavitatud. On tehtud küll üldist teavitust, aga puudu on konkreetsele isikule suunatud lihtne ja selge teavitus, et tema maa võetakse nüüd rangema kaitse alla. Küllaldaselt on juhtumeid, kus maaomanik on saanud uutest piirangutest teada sisuliselt juhuslikult, pannes seda ise metsakaardil tähele. Peame maaomanike sellist mitteaustavat kohtlemist demokraatliku riigikorralduse juures täiesti vastuvõetamatuks."

Olukord on seda keerulisem, et seni, kuni riik vaatab looduskaitsealasid uuesti üle, on igasugune tegevus metsades 28 kuuks peatatud. Samas toimuvad üle Eesti metsaomanike ja ministeeriumi esindajate koosolekud. Õhk on tunnetest tiine, sest oma metsa looduskaitsele kaotamine pole naljaasi.

Kliimaministeeriumi elurikkuse osakonna juhataja Taimo Aasmaa tõdes, et looduskaitseliste maade vahetuse teema on olnud pikki aastaid sensitiivne, kuna kõik mäletavad veel liiga valusalt Villu Reiljani maadevahetuse saagat. Ent Erametsaliidu kõva trummitagumise tulemusel on teema taas laual.

"Alles hiljuti Erametsaliiduga seda arutades leidsime, et aeg ka poliitilisteks aruteludeks on küps. Kui me vaatame praegust koalitsioonilepet, siis seal on erinevate kompensatsioonimeetmete analüüs sees. Sellist punkti pole varem koalitsioonilepingutes olnud," ütles Aasmaa.

Ministeeriumiametniku hinnangul on see hea märk – aruteludeks ollakse valmis, puudutagu need kompensatsioonid siis maade vahetust, maade omandamise tingimusi või kasvõi metsa toetuse summat. "See 134 eurot hektari peale ei ole piisav. See summa peaks ilmselt olema palju suurem. Aasta alguses tuli uus valitsuse määrus, uus hinnastamine. Nüüd see hind vastab turusituatsioonile. Need hinnad on oluliselt kõrgemad, kui olid eelmised," sõnas Aasmaa.

Ta märkis, et riik töötab praegu koos erametsaliiduga ning käimas on eraldi projekt, mis tegeleb looduskaitse sõlmküsimustega. Metsatoetuse uus skeem on ka selles keskne teema. "Erametsaliit on meil seal partneriks. Ja me koos nendega püüame uut metsatoetuse skeemi välja nuputada, mis võimalikult enam erametsaomanike huve arvestaks ja oleks paindlikum ja laiema skaalaga."

Aasma kinnitas, et inventariseerimisel olev maa saab peagi otsustanud. "See on praegu pideval ülevaatamisel, et vaadata, kas see väärtus seal ikka on või mitte. Paljudele nendele aladele on määratud kaitse 20 aastat tagasi. Looduses on paljugi muutunud ja seetõttu võeti eesmärgiks kõik üle vaadata, et oleks selge, et see tükk, millele me range kaitse määrame, oleks ka tegelikult väärtuslik. Praegu need inventuurid on näidanud, et see pindala, mis ranget kaitset väärib, on pigem väike," rääkis Aasma, lisades, et pindala on väiksem kui 17 000 ha.

Kogu selle loo taustal jääb siiski üks mõte painama: miks riik ei usalda maaomanikke oma maid ise heaperemehelikult majandama? Tänu neile on ju võimalik leida erametsades vääriselupaiku. Tihti pole küsimus mitte rahas või vahetusmaas, vaid oma kodumetsas, millega metsaomanikul on emotsionaalne ja isiklik suhe.

"Siin me oleme" on Eesti Televisioonis eetris esmaspäeval kell 20.