Ilmaelu ja suhted meie ümber on keerukad ja muutlikud. Pea ainus asi, millele saab elus kindel olla, on see, et kõik on pidevas muutumises. Sageli ei saa me neid muutusi valida, sest need lihtsalt ei ole meie kontrolli all, ning muutunud tingimustes ei saa ka ise samasugusena püsida. Peame kohanema uute olukordade, uute inimeste, uute keskkondadega. Peame ise arenema inimesena, omandama uusi vajalikke eluoskusi läbi terve elukaare.

Mõnel meist on kohanemine loomuomasem ja kergem, näiteks neil, kellel on parem stressiga toimetuleku, emotsioonide juhtimise ja meelerahu hoidmise oskus. Neid oskusi kirjeldatakse vahel ka sõnaga säilenõtkus ehk mõistlik tasakaal murdmatuse ja paindlikkuse vahel. Mõne jaoks aga on kohanemine raskem ning tugevaimalgi meist on vaimse tervise ressursid piiratud ja ülemäärase stressi tingimustes vaimne kokkuvarisemine võimalik.

Vaimne heaolu ei ole kindel seisund, vaid seda iseloomustab dünaamilisus ja muutlikkus. Vaimse heaolu kogemine on oskus märgata ja nautida hetki, kui tunned end mõnusalt, pingevabalt, õnnelikult. Nutikas inimene paneb need hetked näiteks päevikusse kirja. Märgatud ja päevikusse talletatud hetkedest saab turvaline pesapaik, kuhu pöörduda jõu ammutamiseks rasketel hetkedel. Ebameeldivad olukorrad ja inimesed saavad meie tuju siis ehk rikkuda, kuid mitte heaolu tervikuna tasakaalust välja lüüa.

Igapäevane enesehool ja teadlik kohalolek on kõige parem viis oma vaimset tervist hoida. Probleeme ennetada on alati odavam, kui neid ravida, ning ravida omakorda odavam, kui mitte midagi teha.

Vaimse tervise raviteenused on vajalikud, kuid paraku mitte just kõige optimaalsem viis vaimset tervist hoida. Vajadus nende teenuste järele on sageli märk sellest, et probleemidel on lastud juba liiga kaugele areneda ja kuhjuda. Teenustest palju rohkem mõjutab vaimset heaolu inimese enda eluviis; eluviisivalikuid omakorda igapäevane elukeskkond kodus, koolis, tööl, linnaruumis ja vabas looduses.

Vaimset tervist saab luua üksi ning koos teistega. Igapäevaelus on vaja leida mõistlik tasakaal ise hakkama saamise ning kogukonnana koostoimimise vahel.

Mis teeb ühest inimrühmast vaimset heaolu toetava kogukonna? Kogukonnas on inimestel ühine eesmärk ja jagatud väärtused. Nende suhted ja ühised tegevused on tähendusrikkad ja igapäevast toimetulekut toetavad. Neil on ühtekuuluvustunne ja vastastikune usaldus. Nad jagavad vastastikku toimetulekuks vajalikke ressursse, sealhulgas vaimse tervisega seotud teadmisi ja oskusi.

Selline kogukond ei pea olema ja sageli ei olegi geograafilise asukohaga seotud. Vaimset heaolu loova ja toetava kogukonna võib leida pereringist, sugulaste või sõprade seast, töölt või koolist, aga miks mitte ka hobidega tegeledes või hoopis internetist.

Soovitused vaimset heaolu loovaks ja toetavaks enesehooleks:

1. maga, liigu ja söö piisavalt ning regulaarselt;
2. ole avatud ja küsi abi, tunnista probleeme enne nende kuhjumist;
3. märka, kuula ja mõista inimest enda kõrval, ole talle vajadusel toeks;
4. tee märkamatult iga päev midagi head, ootamata tänu ja tunnustust;
5. loo endale ruum, kus on võimalik valida nii omaette kui ka teistega koos olemist;
6. ole regulaarselt kontaktis loodusega, soovitavalt igapäevaselt;
7. pane kirja oma vaimset tervist toetavad kogukonnad ja olulised inimesed.