Eestis elab üha rohkem inimesi, kelle kultuuriline taust nõuab poisslaste ümberlõikamist, kuid kus seda saab ja millised on üldse reeglid? Ametlikult teevad arstid Eestis ümberlõikamist ainult meditsiinilise näidustuse korral ja näiteks juudid on seni käinud välismaal või sõidab siia eraldi spetsialist.

Suve lõpus jõudis aga "Pealtnägija" toimetusse vihje, et just moslemite hulgas on nõudlus läinud nii suureks, et tegutseb põrandaalune ümberlõikaja. Asja lähemalt uurides said üllatuse osaliseks nii "Pealtnägija" kui ka ametnikud.

Suve lõpus jõudis "Pealtnägija" toimetusse vihje, et Tallinnas toimub "ilmselt illegaalne ja potentsiaalselt tervistkahjustav tegevus" imikute suhtes. Nimelt sattus ühe arsti vastuvõtule kolmekuune nigeeria poiss, kelle "opihaava ümber oli räpane uriinist läbiligunenud side, mida ema ei lubanud puudutada, kuna olevat öeldud, et see tuleb ise ära."

"Pealtnägija" tegi kõne, esinedes ümberlõikamisest huvitatud välismaa pere abistajana. Tundub, et vihje vastabki tõele. Telefonikõnes uuritakse lapse vanust ja kaalu ning pakutakse teenuse hinnaks 300 eurot.

Usuline ümberlõikamine on teema, millest Eestis pole praktiliselt avalikult räägitud, sestap konsulteeris "Pealtnägija"  sissejuhatuseks Terviseameti asejuhi Mari-Anne Härma, Eesti Islami Šuura nõukogu liikme Kristi Ockba ja Tallinna Lasthaigla kirurgiakliiniku ning Lastekirurgide Seltsi juhi Matis Märtsoniga. Kirjaliku kommentaari saatis pearabi Shmuel Kot.

Ümberlõikamine ehk peenise tipus oleva eesnaha korrigeerimine või eemaldamine on suhteliselt lihtne lõikus, mida pakub nii era- kui riiklik meditsiin ja mida tehakse esteetilistel põhjustel või urineerimisraskuste korral. Laste puhul on aga selge eeldus meditsiiniline põhjus.

Härma sõnul jõudis nendeni info, et keegi Eestis väikelaste ümberlõikamisega tegeleb, esmakordselt. Härma sõnul võib protseduuri läbi viia arst, kellel on kirurgina tegutsemise õigus ja vastav tegevusluba ning seda siis, kui protseduur on näidustatud.

Palju hägusem on asi kultuurilise ümberlõikamisega, mis on ajalooliselt seotud puhtusega kuumas kliimas ja on osa eeskätt juudi ning moslemi usukommetest. "Otseselt teda Koraanis ei ole mainitud. Nii et ei ole näiteks nagu juutidel, kellel on see ikkagi Vanas Testamendis või Tooras siis nagu välja toodud justkui siis nagu leping Jumala ja inimese vahel. Aga islamis on ta siis puhtalt sellepärast, et prohvet tõi selle esile. Ja see põhjus on see, et kuna enne palvetamist on vaja olla puhas," rääkis Ockba.

Kui Eesti pearabi sõnul tehakse ümberlõikamine juudi poistele kaheksandal päeval pärast sündi, kui lapse tervis seda võimaldab, ja protseduuri viib alati läbi eriluba omav arst, keda kutsutakse mohel'iks, siis moslemite reeglid on üsna liberaalsed ega dikteeri õieti, kes ümberlõikust võib teha, kui vanalt ja kas seda ilmtingimata üldse teha.

"Kui moslem ei ole ümberlõigatud, see ei tähenda seda, et ta ei ole moslem," rääkis Ockba. "Ja see moslem võib ükskõik millal oma elus, kui seda pole tehtud talle lapsepõlves või kui ta ise ei osanud seda otsustada, siis ta võib ise leida selle sobiva hetke oma elus, kus ta võib seda teha," ütles Ockba, lisades, et see on ka inimese isiklik asi ning mitte teistele teada.

Ockba teada käisid Eesti moslemid seni ümber lõikamas kas välismaal või said nõusse mõne kirurgi. Omaette varjukülg on mõnes maailmanurgas tänini praktiseeritav tüdrukute ümberlõikamine, mis on arenenud riikides selgelt taunitud. Näiteks kui Eesti karistusseadustik meeste ümberlõikamisest ei räägi, siis naistel on see tegevus konkreetselt karistatav.

"Naise ümberlõikamine on sisuliselt ikkagi naise sandistamine ja rahvusvaheliselt seda leitakse, et see ei ole lubatav ja on taunitav. NB?!]

Aastaid püsis juudi ja moslemi kogukonna arvukus stabiilne, aga viimasel ajal toimus kasv peamiselt just sisserände tõttu. Kui kümme aastat varem oli Eestis ametlikel andmetel 1500 end moslemina identifitseerivat inimest, siis 2021 rahvaloenduses juba 5800 ning kaitsepolitsei andmetel võib see tegelikult ulatuda isegi 10 000-ni. Ka lastekirurg Märtson ütleb, et tema juurde satub üha sagedamini moslemi peresid, kes küsivad ümberlõikust.

"Mis ma neile ütlen? Ma selgitan, et see on meditsiiniline protseduur, mida teostatakse lastehaiglas, ja meie ei tee mittemeditsiiniliste näidustustel operatsioone," sõnas Märtson.

Siin jõuamegi mitteametliku pakkujani. Väikese detektiivitöö tulemusel selgub, et loo alguses kuuldud kõne teisel pool oli doktor Anatoli Avdošin – pensionil lastekirurg, kes on viimastel aastatel avalikkuse ette sattunud hoopis kaaniravi propageerijana, kelle teenuseid kiidab ka näiteks üks tuntud laulja. 78-aastane Avdošin juhib Eesti Hirudoloogia ja Hirudoterapeutide Assotsiatsiooni.

Ümberlõikamisest pole aga üheski Avdošiniga seotud avalikus allikas juttu. Et kontrollida, mis tegelikult toimub, võtame ette eksperimendi. Leiame Eestis elava aafriklase, kes esineb väikese poisslapse isana, kes soovib ümberlõikamisest rohkem teada. Ühel pühapäeval augusti keskel kutsub Avdošin meid aadressile Pärnu maantee 48.  Esimene üllatus on, et seal asub juuksuri- ja kosmeetikasalong. Tohtri kabinet on salongi tagaruumides. Ilmselt pühapäeva tõttu pole kohal kedagi teist. Kliendiga on kaasas "Pealtnägija" kaastööline, kes esineb tõlgina.

Keelebarjääri tõttu käib vestlus ositi tõlkemasina abil, aga mõte on selge.  Doktor küsib lapse vanust ja kaalu, esitleb end ülikogenud ümberlõikajana, kellel kliente jagub ning väidab, et sama päeva jooksul käis tema juures juba kaks last.

Kabinet jätab võhikule meditsiinile viitava mulje ja tohtri sõnul osaleb lõikuses ka õde, kuid Terviseameti sõnul on Avdošinil küll kirurgi diplom, aga puudub tervishoiuteenuse osutamise luba.

"See võib küll silmale tunduda, et siin justkui on olemas ju nuga ja siin on olemas ka tool, kus saab istuda. Aga tegelikult see nõuete pakett, mis ühele tegevuskohale kehtib, on keerulisem," rääkis Härma. Härma sõnul ei ole sellele aadressile tegevusluba väljastatud.

Avdošini sõnul tehakse protseduur vaid valuvaigistava kreemiga.

"On olemas sellised anesteetilised kreemid, aga ma ei kujuta ette, et ma peaks tegema nahalõiget seal ja kõrvetama. Mul ei ole sellega kogemusi, aga mulle millegipärast on selline tunne, et see anesteesia ei ole efektiivne," ütles Märtson.

"Ma tegelikult imestan, et me elame aastal 2023, kus meie ümber ja meie riigis elab üha rohkem erinevate kultuuride, usundite kandjaid ja meil selline kaasus on esmakordselt laual. Vähemalt mina ei mäleta oma praktikast varasemalt sellist kaasust," sõnas Kask.

Augustis edastas terviseamet, kuhu sama vihje jõudis, info võimalikust ebaseaduslikust tegevusest politseile ja käis ruume juuksurisalongi taga ka ise kontrollimas. Septembris algatas prokuratuur kriminaalasja kehalise väärkohtlemise ja ebaseaduslikku majandustegevuse kahtlusega.

Nüüd on aeg ka "Pealtnägijal" kaardid avada ning Avdošinilt otse kommentaari küsida. Doktor keeldub kaamera ette tulekust, aga möönab, et kuna kuulub ise juudi kogukonda, on ta aeg-ajalt soovijatele vastu tulnud.

"See ei ole ohtlik. Nad arvavad, et need on mingid meditsiinilised protseduurid, aga see on täiesti teine asi ju," ütleb Avdošin. "See on meie kogukonna asi. Mis see asja puutub?"

Kask märkis, et religioossel eesmärgil läbi viidud protseduur ei välista, et tegemist on ka  meditsiinitoiminguga. "Jah, selle toimingu eesmärk antud juhul ei olnud kuidagi tervisega seotud, ta ei olnud suunatud ei ravile ei mingite haiguste ennetamisele, diagnoosimisele – ma ei tea – valu leevendamisele. Aga see toiming iseenesest on ikkagi meditsiiniline, alates sellest, et seal on vaja valu vaigistada ja pärast seda haava ravitseda," rääkis ta.

Avdošin leiab, et tema protseduuri läbiviimist ei saa pidada ebasanitaarseks, sest seda tehakse mujal ka kirikutes või kodudes.

"Meil, jah, selline regulatsioon ja kohtupraktika puudub. Sellepärast me peame kontrollima, et sellise usuvabaduse kilbi taga kellelegi liiga ei tehtaks. Ja selles mõttes on see hästi keeruline või dilemmaga kaasus, et siin põrkuvad kaks sellist väga olulist põhiõigust – ühelt küljelt usuvabadus ja teiselt poolt kehaline puutumatus," ütles Kask.

Saskia Kask möönab, et praeguse kaasusega minnaksegi looma pretsedenti. Tegelikult nõustuvad kõik, et – arvestades sisserännet ja demograafiat – võikski ümberlõikamise mängureeglid selgeks rääkida.

Soomes peeti sama debatti juba paarkümmend aastat tagasi ning jõuti järeldusele, et lõikust võib teha ka mittemeditsiinilisel põhjusel, aga pädeva spetsialisti poolt, kontrollitud keskkonnas ja valuvabalt.

"Kui Soomes seda, sajandivahetusel seda arutelu käidi, siis üks argument, miks seda peaks tegema haiglas, oli see, et muidu hakkavad just need kingsepatöökojad ja kellel on teravad noad, neid lõikuseid tegema. /.../ Esiteks kahjustab lapsi ja teine, et see on ka koormus tervishoiusüsteemile, et me peame ravima neid tüsistusi," ütles Märtson.

"See teema on oluline teema. Eriti tänapäeva Eestis, kus on ilmselgelt inimesi, kes sellist teenust otsivad, sellist protseduuri justkui vajavad ja eriti, kui see on ka lastega seotud, /.../  siis see võiks kuidagi olla meie meditsiinisüsteemile mõtte küsimus," ütles Ockba.

"Siinkohal ongi oluline nüüd hakata arstkonnaga seda küsimust arutama. Et kas arsti eetika näeb seda ette. Sest kindlasti üks küsimus on, et inimene ise tahab seda teha. Aga keegi ju ei küsi lapse käest, eks ole, keegi ei, me ei oska öelda, mis see laps tahab 18 aasta pärast. Et siin sellised keerulised küsimused tuleks ikkagi ekspertide poolt läbi rääkida," sõnas Härma.

"Me oskame teha neid lõikusi. Ja kindlasti valutumalt ja ohutumalt kui kuskil juuksuritöökojas. Aga selle arutelu peab ikkagi läbi käima ühiskond, et kas me tahame seda. Ja siin arstidel peab jääma sõnaõigus selles mõttes, et kui mina ei ole nõus tegema või minu kolleeg ei ole nõus tegema mittemeditsiinilistel näidustustel kirurgilist operatsiooni, siis see ei saa talle kohustus olla," ütles Märtson.