Tänavusest 11,2 miljonist eurost on praeguse seisuga kasutatud üksnes kolm miljonit ehk kasutamata on veel 8,2 miljonit eurot. Järgmise aasta juulist aga lõppeb teraapiafond sellisel kujul sootuks.

Eelmisel ja üle-eelmisel aastal kasutasid perearstid tervisekassa finantseeritavast teraapiafondist ära alla poole, ent tänavu on seis veelgi kehvem – teraapiafondist on oktoobri teiseks pooleks kasutatud vaid napilt veerand. Ometi on teraapiafond vajalik, et inimene ei peaks oma raha eest logopeedi, füsioterapeudi või kliinilise psühholoogi tasulisele vastuvõtule minema.

"Pigem on kättesaadavuse küsimus, mitte see, et me oleksime jätnud suunamata. Teraapiafondi raha kulub siis, kui patsient on teenust kasutanud. Sa võid teha arstina saatekirja 20 korrale, aga kui inimene peab sõitma 100 kilomeetrit teenusele, siis paljude abivajajate jaoks see ei ole lihtsalt võimalik," rääkis Tabasalu perearstikeskuse perearst Piret Rospu.

Kliiniline psühholoog Katri-Evelin Kalaus kinnitas: vaba aega tuleb oodata kuude kaupa, teraapiafondi raha eelist ei anna.

"Kahjuks ei ole aegu pakkuda, kui te praegu meile helistaksite. Mistõttu me põhiliselt ütleme oma patsientidele ära ja soovitame teisi kliinikuid," ütles Kalaus.

"Olenevalt piirkonnast ja linnast saab füsioterapeudi vastuvõtule suhteliselt mõistliku aja jooksul, seepärast et teenusepakkujaid on rohkem. Kliinilise psühholoogi ja logopeedi vastuvõtule on kahjuks ooteajad pikemad, sest teenusepakkujaid on vähem. Aga see ei ole perearstile kohustuslik, suunata teraapiafondi raames, see on ikkagi arstliku otsuse alusel, kas patsiendil on seda vaja või mis selle alus on," lausus tervisekassa partnersuhtluse osakonna peaspetsialist Silja Vanaisak.

Kalause vastuvõtul on käinud küllalt neid patsiente, kel pole õnnestunud oma perearstilt saatekirja ja teraapiafondi rahastust saada.

"Me oleme kuulnud palju selliseid lugusid, kus mõned perearstid ütlevad, et mina saadan ainult väikeseid beebisid võimlema või mina saadan ainult logopeedi juurde. Ja tal on tegelikult selleks täielik õigus. Tihti saadetakse üksikuteks seanssideks, aga psühhoteraapia on siiski pikem protsess," ütles Kalaus.

Järgmise aasta juulikuust aga süsteem muutub, üleminek sellele algas juba oktoobrist. Teraapiafond, mis 2015. aastal loodi ja anti ajutiselt perearstide hallata, kolib otse tervisekassa alla, kes sõlmib edaspidi ise teenuseosutajatega lepingud.

"Patsiendi jaoks on  kõige olulisem see, et kui tal on probleem, pöördub ta endiselt oma perearsti poole ja perearst otsustab, kas saatekiri spetsialisti juurde on vajalik või mitte. Kõik tegevused või teraapiad, mis on olnud, jäävad samaks, selles ei toimu muudatusi," lausus Vanaisak.  

Nii ei hakka tervisekassa rahastama ka uuringuid kliiniliste psühholoogide juures, mis praegugi on tulnud patsientidel omast taskust kinni maksta. Lisaks on tulnud patsientidel maksta psühholoogil lisatasu, sest haigekassa teraapiafondist hüvitatav summa ei vasta spetsialistide hinnakirjale.

"See (omaosalus) sõltub kliinikust, see on väga erinev, 25 eurost kuni. ma olen kuulnud, isegi 80 euroni välja," ütles Kalaus.

Juba praegu on tervisekassa pidanud lisatasu küsimist halvaks tooniks. Kui see võimalus tervisekassa otselepingutega täiesti kaduma peaks, muutub kliinilise psühholoogi teenus veelgi kättesaamatumaks, sest madalama tasu eest pole spetsialistid nõus lepingut sõlmima. Siis jääb hädas inimesele võimalus vaid oma raha eest vastuvõtule minna.