Kui seni oli tervisekassa rahastatud teraapiafond perearstide käsutuses, kes andsid selle raha eest saatekirju logopeedi, füsioterapeudi või kliinilise psühholoogi juurde, siis 1. juulist jõuab lõpule reform, millega teraapiafond jääb tervisekassa alla, kes sõlmib teenuseosutajatega lepingud ise. Ainult et lepingupartnereid võib koguneda vähevõitu, sest tervisekassa hinnakiri ei vasta turutingimustele.

"Paljud patsiendid juba käivad teatud kliiniliste psühholoogide juures ja kui nüüd 1. juulist nendel teenuseosutajatel tegevusluba ei ole, siis nad teraapiafondi raames enam ei saa selle kliinilise psühholoogi juures jätkata. /.../ Väga paljud suurkliinikud, me teame ju tegelikkuses, ei lähegi seda teed, jätkavadki ainult tasulise erana, ei teegi ennast tervisekassa partneriks üldse, nende puhul ongi siis variandiks inimesel ainult ise maksta," rääkis kliiniliste psühholoogide kutseliidu aseesimees Iiris Velling.

Järjest enam tööandjatest pakub töötajatele eraravikindlustust, mille alla käib ka psühholoogi teenus. Lastel aga sellist võimalust pole, kuid iga vanem ei suuda kalleid vastuvõtte omast taskust kinni maksta.

"On väga kurbasid lugusid, kus tõesti vanemad võtavad lausa laenu selleks, et minna erasektoris vastuvõtule ja saada see diagnostika tehtud," tõdes Velling.

Erakliinikutes maksab kliinise pühholoogi vastuvõtt 100 euro ringis. Tervisekassa aga ostab teraapiafondi vahendusel teenust 50 euroga. Kui seni said kliinikud patsiendilt puuduva osa omaosalusena küsida, siis nüüd kaob see võimalus ära ja teenust peaks osutama poole hinnaga.

"Uue süsteemiga see võimalus kaob täielikult ära, mistõttu see teenus läheb oluliselt odavamaks küll patsiendi jaoks, aga ebamõistlikult kalliks teenuseosutaja jaoks. /.../ Teenuse kättesaadavus läheb oluliselt kehvemaks. /.../ Tervisekassa peaks järgima tasuliste teenuste hindu erinevates kliinikutes ja üle Eesti, et oma rahastusmudelit selle järgi ka planeerida," kommenteeris Sensuse juhatuse liige, kliiniline psühholoog Katri-Evelin Kalaus.

"Hinnakirja vaadatakse üle meil regulaarselt. 1. juulist tuleb ka meil uus hinnakiri. Selline tavapärane hinnakirja uuendamine käibki vähemalt kaks korda aastas," ütles Kalaus.

Probleem taandub kliiniliste psühholoogide vähesusele.

"Praegusel hetkel on Eestis ligikaudu 230 kliinilist psühholoogi ja vähemalt peaks olema meid topelt nii palju, et seda vajadust katta," ütles Velling.

Tervisekassa loodab, et sotsiaalministeerium otsib kliiniliste psühholoogide koolitamiseks püsivamaid lahendusi.