Tervisekassa seisab endiselt silmitsi suure rahalise puudujäägiga. Sel aastal peaks eelarve olema algse prognoosi kohaselt üle 100 miljoni euroga miinuses ja ka järgmistel aastatel peab raha võtma varem kogutud reservidest.

Sotsiaalministeerium hindas kevadel, et majandusprognoosi halvenemise tõttu ei ole üldse kindel, kas reservidest 2029. aastani piisab. Tõdetakse, et kui olukord kujuneb rahandusministeeriumi kevadise majandusprognoosi sarnaseks, tuleb 2029. aasta puudujääk pea poole suurem, kui varem arvatud.

Sotsiaalminister Joller esitas aprilli lõpus valitsusele ka omad mõtted, kuidas tervisekassa pikaajalisest rahahädast päästa.

Reformierakondlasest sotsiaalministri peamine ettepanek oli sama, mille pakkus kolm aastat tagasi välja ka sotsiaaldemokraadist terviseminister Riina Sikkut.

Nimelt pakkus sotsiaalminister Joller välja, et riik hakkaks järk-järgult laste raviarveid kinni maksma.

Praegu peavad Eesti töötavad inimesed nimelt oma palga pealt makstava sotsiaalmaksuga üleval peaaegu kogu meie meditsiinisüsteemi. Probleem on aga selles, et töötajaid on lihtsalt liiga vähe – nad moodustavad kõigist tasuta ravikindlustust omavatest inimestest vaid poole.

Lapsed ja alla 19-aastased noored saavad teadupärast tasuta ravi, näiteks kulukat hambaravi, kuid nende pealt ei laeku tervisekassasse sentigi sotsiaalmaksu.

Minister Joller pakkus välja, et edaspidi ei peaks töötajad enam kogu riigi ravikulusid, eriti laste omi, ainult oma sotsiaalmaksust kinni maksma. Plaan oli, et alates 2029. aastast hakkaks riik maksma riigieelarvest tervisekassale näiteks laste eest raha juurde.

Reformierakondlane jõudis sotsiaaldemokraadi lahenduseni

Sama süsteem on alates 2018. aastast kehtinud Eestis ka mittetöötavate pensionäride puhul – ka seal maksab riik nende eest regulaarselt tervisekassale kindla summa. Nüüd soovis minister Joller, nagu ka tema eelkäija minister Sikkutki, laiendada seda loogikat ka lastele.

Joller pakkus kevadel välja, et esimesel ehk 2029. aastal maksaks riik laste eest tervisekassale lisaks 51 miljonit eurot. Iga aasta see toetus aga veidi suureneks nii, et 2032. aastaks annaks riik laste raviarvete katteks juba 109 miljonit eurot.

Kui praeguse rahastusmudeli järgi ammenduks tervisekassa reservid kümnendi lõpuks, siis laste ravi korvamise korral võiks ministeeriumi hinnangul jõuda 2032. aastaks võib-olla olukorrani, kus tervisekassa tulud ja kulud on tasakaalus.

"On mõistetav, et tänases riigieelarve olukorras on keeruline leida lisavahendeid tervishoidu, kui fookus on julgeolekukuludel, kuid ka panustamine inimeste tervisesse on investeering riigi majandusse ja julgeolekusse," on kirjas materjalides, mida Joller kevadel valitsusele tutvustas.

Jolleri memorandumis on kirjas, et erakindlustusega või patsientide omaosaluse suurendamisega ei ole mõistlik rahakriisi lahendada.

"[Uuringud viitavad, et] erakindlustuse ja omaosaluse ulatuslik suurendamine ei toeta tervishoiu rahastamise pikaajalist jätkusuutlikkust, kuna sellega võivad kaasneda suurem kulusurve, süsteemi killustumine ning tööjõu ebaefektiivsem kasutus piiratud ressursside tingimustes," seisab kevadel valitsusele esitatud memorandumis.

Joller siiski tervisekassale kümneid miljoneid eurosid küsima ei lähe

Joller tõdes aga nüüd, et sügisestel riigieelarve strateegia kõnelustel ta tervisekassale siiski järgnevateks aastateks laste raviarvete katteks raha ei küsi.

Joller ei vastanud ERR-i küsimusele, millist vastukaja tema ettepanek valitsuskabinetis sai. Ta rääkis, et iga minister sai riigieelarve strateegia kõnelustel esitada kolm prioriteeti ning tema tegi lihtsalt oma valiku, kuhu laste raviraha hüvitamise mõte ei jõudnud.

Üks nendest prioriteetidest, mille jaoks minister näiteks läheb sügisel raha küsima, on hoopis arstide ja õdede koolitusmahu suurendamine ning residentide arvu suurendamine. See maksaks riigile ministri sõnul aastas kuskil viis kuni kaheksa miljonit eurot.

"Kui me sellega ei tegele, siis me ei jõua kuhugi. Teine teema, millega ma lähen, on see, et me keskenduksime digiinnovatsioonile – kas me saame näiteks tehisintellekti tervishoius kasutusele võtta või mitte," rääkis minister.

Minister: las järgmine valitsus otsustab

Jolleri sõnul ei tähenda see, et ta sügisestel eelarvekõnelustel laste raviraha katteks riigieelarvest raha ei küsi seda, nagu poleks see olnud väärt ettepanek.

"Selle eraldise otsus tuleb teha nii või teisi ühel hetkel. [...] Las siis järgmine valitsus otsustab," sõnas minister.

Valitsuse kodulehel on ka praegu üleval 30. aprilli kabinetinõupidamise päevakord, kus on paari lõiguna nõupidamise sisu kirjeldatud. Eeskätt keskendutaksegi seal just laste raviraha katmisele riigieelarvest.

Sotsiaalminister Joller rääkis nüüd aga, et tegelikult ei olnud see ettepanek üldse niivõrd oluline. Ta ütles, et valitsusele esitatud analüüs oli mitukümmend lehekülge pikk ning sisaldas väga palju ettepanekuid.

"Ta ei olnud kevadel minu peamine ettepanek, ta lihtsalt võib-olla hakkas teile silma," märkis minister.

Joller valitsusele: erakindlustus ei ole tervishoiu päästerõngas

Sotsiaalminister oli kevadel valitsusele esitatud mõtetes pigem vastu ka erakindlustuse osakaalu jõulisele suurendamisele.

Nii näiteks juhtis sotsiaalministeerium oma ettepanekutes paksus kirjas tähelepanu, et nii rahvusvaheline teaduskirjandus kui ka poliitikaanalüüsid näitavad, et tervishoiusüsteemid, mis põhinevad universaalsel ravikindlustusel ja solidaarsel riskide jagamisel, tagavad üldjuhul parema juurdepääsu tervishoiuteenustele ning suurema võrdsuse elanikkonnarühmade vahel.

Memorandumi materjalides viidatakse ka teaduskirjandusele, kus osutatakse, et erakindlustuse laialdane soosimine võib tekitada nii-öelda paralleelse ravisüsteemi, mis killustaks meditsiinisüsteemi. Nii jõuaksid maksejõulisemad ja erakindlustust omavad inimesed kiiremini arsti juurde, samas kui tavakindlustusega inimestele halveneks ravi kättesaadavus veelgi.

"Uuringud näitavad, et vabatahtlik eraravikindlustus levib eelkõige kõrgema sissetuleku ja parema haridustasemega elanike seas ega jõua tingimata kõige rohkem ravi vajavate rühmadeni. Seetõttu võib erasektori rahastuse rolli suurenemine ilma tugeva regulatsioonita süvendada ebavõrdsust tervishoiuteenuste kasutamises," tõdes sotsiaalministeerium oma materjalides.

Ettepanek tööandjate maksusoodustuse reeglid üle vaadata

Sotsiaalministeerium leidis kevadel, et eraraha panust tervisesse on võimalik suunata nii, et see toetaks senisest paremini ennetust ja tervise edendamist.

Näiteks saab praegu tööandja pakkuda töötajale maksuvabalt terviseedendust kuni 400 eurot aastas. Ministeerium nentis aga, et tervelt kolmveerand sellest soodustusest kulub praegu erakindlustuse ja raviteenuste kinni maksmiseks, mitte tegelikuks terviseedenduseks ja ennetuseks.

Seetõttu tegi sotsiaalminister Joller ka ettepaneku kogu see maksusoodustuse süsteem üle vaadata et motiveerida tööandjaid päriselt panustama oma töötajate tervise hoidmisesse.

"Kuna kehtiv maksuvaba piirmäär ehk 400 eurot töötaja kohta aastas on püsinud muutumatuna alates 2018. aastast, on põhjendatud hinnata ka selle ajakohasust, sealhulgas võimalikku indekseerimise vajadust, arvestades inflatsiooni. Seetõttu teeb sotsiaalministeerium ettepaneku vaadata tervise edendamise maksusoodustuse kasutamine tervikuna üle ning siduda selle edasine arendamine töötervishoiu arengusuundadega," kirjutatakse ettepanekutes valitsusele.

Minister Joller ütles ERR-ile, et täpsemad ettepanekud eraraha kaasamise kohta peaksid sotsiaalministeeriumil valmima aasta lõpuks.

"Väikeettevõtjate assotsiatsioon tegi ettepaneku võimaldada osta sporditarvikuid, näiteks jalgratast, et töötaja saaks rattaga tööl käia, mis on tervist edendav. Aasta lõpuks tahaks need ettepanekud ja mõtted läbi arutada ja kui konsensus on olemas, saame edasi minna," lausus ta.

Joller küsib 20 miljonit eurot aastas digiinnovatsioonile

Plaan, millest sotsiaalminister Karmen Joller ei ole enda sõnutsi tervishoiuvaldkonnas loobunud, on küsida alates ülejärgmisest aastast riigieelarve strateegias 20 miljonit eurot aastas digiinnovatsioonile.

Valitsusele tutvustati seda plaani "tervishoiu digilootuse innovatsioonifondi" nime all, kuid Joller ütles, et päris fondiks seda siiski nimetada ei saa.

"Pigem oleks meil vaja näiteks üleval pidada tervise infosüsteemi. Hetkel hoiame seda üleval tervisekassa rahadega, mida peaks kulutama inimeste ravile. Me oleme investeerinud ja süsteemi rajanud, aga selle uuendamiseks ja ülalpidamiseks kasutatakse praegu kuni 2028. aastani tervisekassa rahastust. Minu hinnangul ei ole see päris õige," selgitas Joller ERR-ile.

Nagu valitsusele tutvustatud dokumentidest nähtub, tugineb Joller digiinnovatsiooni osas arenguseire keskusele, kes pakkus niinimetatud digilootuse välja ühe võimaliku arenguteena Eesti tervishoiusüsteemi rahastamiseks.

"Selline arengusuund võib tuua süsteemi märkimisväärseid efektiivsusvõite, kuid need realiseeruvad alles pikemas perspektiivis, kuna esialgu ületavad investeeringud saadavat kasu," nenditakse arenguseire keskuse analüüsi kokkuvõttes.