Riik plaanib sorteerimata jäätmete äraveo muuta palju kallimaks
Kliimaministeerium plaanib ulatusliku jäätmereformiga muuta sortimata jäätmete äraveo kuni neli korda kallimaks, et vältida niiviisi Euroopa Liidu jäätmetrahvi. Ühtlasi plaanib riik kohustada tiheasustuses elavaid inimesi omama pakendikonteinerit ning karistada omavalitsusi, kes ei saa jäätmete ringlusse suunamisega hakkama.
Kliimaministeerium on saanud valmis jäätmeseaduse, pakendiseaduse ja teiste seaduste muutmise väljatöötamiskavatsuse mustandi, et planeerida ulatuslikku jäätmereformi.
Reformi eesmärk on saavutada kõrgem olmejäätmete ringlusessevõtu tase ning vältida niiviisi potentsiaalselt Euroopa Liidu jäätmetrahvi. Vastavalt jäätmete raamdirektiivile tuleb 2025. aastaks korduskasutuseks ette valmistada ja ringlusesse võtta 55 protsenti sel aastal tekkinud olmejäätmetest, 2030. aastal 60 protsenti ja 2035. aastal 65 protsenti.
Kaks aastat tagasi võeti Eestis ringlusesse vaid alla kolmandiku olmejäätmetest. Viimased kümme aastat on olmejäätmete ringlusessevõtu tase püsinud enam-vähem sama ega ole märgatavalt tõusnud.
Kliimaministeerium nendib mustandis, et mitteregulatiivsete meetmetega, nagu näiteks avalikkuse teavitamine, rahastuse suurendamine või senise regulatsiooni parem rakendamine, ei ole võimalik olmejäätmete ringlusessevõttu märgatavalt parandada. Sestap pakub ministeerium välja rea regulatiivseid lahendusi.
Linnad ja vallad peaks hakkama küsima jäätmetasu
Ministeerium nendib väljatöötamiskavatsuse mustandis, et praegu puuduvad omavalitsustel võimalused ja raha jäätmehooldust arendada.
"Kohalikud omavalitsused on korduvalt tõstatanud probleemi, et neil lasub küll kohustus korraldada jäätmehooldust, kuid raha selleks oma eelarves napib ja riigi toetus läbi keskkonna investeeringute keskuse toetusmeetmete vajalike tegevuste elluviimiseks ei ole piisav," on mustandis.
Ministeerium pakub välja, et kohalikud omavalitsused saaksid tulevikus õiguse kehtestada jäätmetasu, mis kataks omavalitsuse korraldavate teenuste ehk jäätmehoolduse kulu.
Kliimaministeeriumi ringmajanduse osakonna juhataja Sigrid Soomlais ütles, et see, kas jäätmetasu kehtestamine on linnale või vallale kohustuslik, on edasiste arutelude küsimus. Ta lausus, et eelduslikult võiks jäätmete vedu prügiarvel olla elanikule keskmiselt ligikaudu kaks kuni neli korda suurem praegusest jäätmeveo teenustasust.
Soomlais tõi välja, et seda, kui palju näiteks õpiku järgi sorteerijal jäätmete äravedu kallimaks muutub, on keeruline öelda, kuna jäätmevedu on igas linnas ja vallas lahendatud omamoodi ning mõnes omavalitsuses on ka mitu hankepiirkonda.
"Nende jaoks, kes koguvad jäätmeid tublisti liigiti, nende jaoks ei pruugigi palju muutuda, kuid nende jaoks, kes ei kogu jäätmeid liigiti, läheb jäätmevedu oluliselt kallimaks. Tubli sorteerija ja mittetubli sorteerija hinnavahe peaks olema kolmekordne," lausus ta.
Linnad ja vallad koguksid jäätmetasu samamoodi kui lasteaiatasu
Tasu tegelik suurus sõltuks sellest, millised kulud kohalik omavalitsus jäätmetasu arvelt peab kandma, kas kohalik omavalitsus teeb koostööd teiste omavalitsustega ning kui hoolas on inimene või ettevõte ise jäätmete liigiti kogumisel, kuna liigiti kogumata jäätmete üleandmine on kulukam.
Plaani järgi koguksid linnad ja vallad jäätmetasu samuti kui lasteaia või huvihariduse tasu.
Kohaliku omavalitsuse jäätmetasu võib koosneda fikseeritud ja muudetavast komponendist. Fikseeritud komponendiga on kaetud valdavalt püsikulud, näiteks registripidamine, arveldamine, teavitus, järelevalve ning investeeringud kogumisrajatistesse. Muutuv komponent sõltub mustandi järgi aga konkreetse jäätmevaldaja jäätmetekke kogusest, jäätmete liigiti kogumisest ning näiteks kohaliku omavalitsuse pakutavate kogumisvahendite kasutamisest jms.
Lisatakse, et soovi korral saab linn või vald võimaldada madalamat tasumäära näiteks pensionäridele, puuetega inimestele, toimetulekuraskustes inimestele või teistele haavatavamatele kogukonna liikmetele.
Jäätmetasu sees oleks plaani järgi edaspidi nii vajalikud kogumisvahendid, veoteenus kui ka pakendijäätmete kogumine, seega enam ei ole vaja sõlmida lepinguid jäätmeteenuste pakkujatega.
Pakendikonteineri omamine võiks tiheasustustes olla tulevikus kohustuslik

Riigi eraldi tähelepanu all on see, kuidas utsitada inimesi ja ärisid koguma senisest usinamalt liigiti pakendijäätmeid. 2020. aasta andmete kohaselt moodustavad pakendijäätmed umbes kolmandiku segaolmejäätmete koostisest ning see protsent ei ole muutunud võrreldes 2013. aastal tehtud sarnase uuringuga.
Mustandis kirjutatakse, et maailmapanga eritelu on näidanud, et praegune süsteem, kus pakendijäätmete kokku kogumine toimub suuresti avalike kogumiskonteinerite kaudu, ei ole ennast õigustanud.
Ministeerium pakub, et tulevikus võiks suure osa pakendijäätmetest kokku koguda nende tekkekohas ehk samamoodi, nagu kogutakse ka segaolmejäätmeid. Lihtsustatult tähendab see, et lisaks segaolmejäätmete konteinerile peaks inimestel olema ka eraldi pakendijäätmete konteiner.
Vaid näiteks hajaasustuses võib mustandi järgi olla põhjendatud mõne pakendimaterjali, näiteks klaaspakendi kogumine jätkuvalt avalike pakendikonteineritega.
Sigrid Soomlais ütles, et see, kas lisaks pakendijäätmetele peaks tiheasustustes olema kohustuslik omada ka eraldi klaaspakendi konteinerit või paberi- ja kartongpakendi konteinerit, on veel arutlusel.
Kliimaministeerium eeldab, et pakendijäätmete liigiti kogumisest ei teki otsest mõju leibkondadele, kuna pakendijäätmetega seotud kulud kannavad pakendiettevõtjad. Leibkondadele võib mõju olla kaudne. "Juhul kui pakendijäätmete liigiti kogumise tõhustamine toob kaasa pakendijäätmete käitlemise kallinemise, võivad kasvada teatud toodete hinnad, mis vähendab kodumajapidamiste ostujõudu," on kirjas.
Plaani järgi toimuks pakendijäätmete kohtkogumisele üleminek koostöös taaskasutusorganisatsioonidega, kes saavad kokku kogutud pakendid vastavalt turuosale endale ja korraldavad nende edasise käitluse. Pakendijäätmete kogumine oleks aga osa korraldatud olmejäätmeveost.
Mustandis on kirjas, et pakendite kogumise ja käitlemise kulud peavad ka praegu kandma pakendiettevõtjad. Seega toimuks plaani järgi edaspidi tasaarveldamine nii, et pakendiettevõtjad hüvitavad linnadele ja valdadele pakendijäätmete kogumisega seotud kulud.
Präänik või piits usinatele linnadele ja valdadele

Kuigi Eesti on võtnud endale Euroopas kohustuse näiteks 2025. aastaks võtta ringlusse 55 protsenti tekkinud olmejäätmetest, ei ole sarnast kohustust praegu kehtestatud omavalitsustele, kes tegelikult jäätmevedu korraldavad.
Selleks, et utsitada linnu ja valdu jäätmeid ringlusse saatma, plaanib riik kehtestada kõigile omavalitsustele kohustuse saavutada oma territooriumil ringlussevõtu sihtarvud. See tähendab, et iga linn või vald peab alates 2025. aastast korraldama olmejäätmete liigiti kogumist ja nende edasist käitlust nii, et omavalitsuses tekkivatest olmejäätmetest võetakse ringlusse vähemalt 55 protsenti nende kogumassist.
Väljatöötamiskavatsuse mustandis on kirjas, et linnadele ja valdadele, kes sihtarvu ei täida, rakendatakse sanktsiooni, mis on piisavalt tõhus, et omavalitsused oleksid motiveeritud seda täitma.
Sanktsiooniks võib olla näiteks keskkonnatasude seaduses määratud tasu, mida makstakse riigikassasse ning tasu aluseks on sel juhul ringlusse võtmata olmejäätmete kogus. Sel juhul maksaks iga linn ja vald sihtarvu saavutamisest puudu jääva olmejäätmete iga tonni kohta kindla summa riigikassasse.
"Näiteks kui kohalikus omavalitsuses tekib aastas 10 000 tonni olmejäätmeid, siis alates 2025. aastast on ta kohustatud ringlusse suunama vähemalt 5500 tonni olmejäätmeid. Kui see kohalik omavalitsus suunab ringlusse vaid 4300 tonni olmejäätmeid, tuleb tal maksta riigikassasse 1200 tonni olmejäätmete ringlusse suunamata jätmise eest," on kirjas.
Sihtarvu täitmata jätnud linnade ja valdade riigikassasse makstud tasu jagatakse proportsionaalselt preemiana nende omavalitsuste vahel, kes suunasid ringlusse sihtarvust suurema koguse olmejäätmeid, lisatakse mustandis.
Jäätmete ladestustasu võiks kolmekordistada
Ühe probleemina toob kliimaministeerium välja, et jäätmete ladestamine ja põletamine energia saamise eesmärgil on hetkel soodsam kui jäätmete võtmine ringlusse. Seetõttu on vaja luua olukord, kus jäätmete ringlussevõtt on majanduslikult soodsam kui jäätmete prügilasse ladestamine või energiakasutuse eesmärgil põletamine.
Ministeerium pakub välja, et võiks tõsta ladestustasu. Ladestustasu (30 eur/t) on püsinud muutumatuna aastast 2015. 2021. aastal ladestati prügilasse peaaegu viiendik olmejäätmetest.
Ministeerium nendib, et ladestustasu tõus peab olema piisav, et muuta jäätmete ladestamine käitlejale kulukamaks kui ringlussevõtt. Ladestustasu naaberriikides on uue tasumääraga samaväärne (Lätis 95 eur/t, Soomes 80 eur/t).
"Selleks, et ringlussevõtt kujuneks majanduslikult eelistatumaks käitlusviisiks, tuleks ladestustasu tõsta kolmekordseks ehk 90 eurole tonni kohta," on mustandis.
Ministeerium nendib, et tõenäoliselt toob ladestustasu tõus kaasa ka mõningase põletustasu tõusu, kuid mitte sellist, mis muudaks põletamise kulukamaks kui ringlussevõtt.
Eestit ähvardab kopsakas jäätmetrahv

Ringmajanduse osakonna juhataja Sigrid Soomlais ütles kevadel, et kui Eesti Euroopa Liidu jäätmete raamdirektiivist tulenevat nõuet õigeks ajaks ei täida, on Euroopa Komisjonil õigus algatada rikkumismenetlus. Kui Eesti ei suuda menetluse vältel rikkumist kõrvaldada või viia praktikaid nõuetega vastavusse, võib komisjon esitada Euroopa Kohtusse hagi.
Soomlaisi sõnul koosneks võimalik trahv põhisummast ja karistusmaksetest. Põhisumma on ühekordne makse, mille väikseim summa oleks Eestile umbes 270 000 eurot. Karistusmakse määratakse aga iga kohtuotsusele järgneva päeva eest, kuni rikkumine kestab ja selle suurus on umbes 3000 eurot päeva kohta. See tähendab, et kui rikkumine kestaks näiteks aasta, oleks trahv Eestile 1,4 miljonit eurot.
Euroopa Liit ja sealhulgas ka Eesti on võtnud eesmärgiks, et alates 2025. aastast tuleb ringlusse võtta vähemalt 55 protsenti kodumajapidamisest pärinevaid olmejäätmeid. Alates aastast 2030 tuleb ringlusse võtta juba 60 protsenti olmejäätmetest ning 2035. aastast 65 protsenti olmejäätmetest.
Olmejäätmete ringlussevõtu määr on juba aastaid tammunud 30 protsendi ümber. Nii võeti 2021. aastal statistikaameti andmetel ringlusesse 30,4 protsenti olmejäätmetest. Ka viis aastat varem, 2016. aastal võeti Eestis materjalina ringlusesse vaid kolmandik tekkivatest olmejäätmetest. Ülejäänud olmejäätmed põletatakse või ladestatakse.
Tallinna abilinnapea: üks lahendus ei pruugi kõigile sobida
Tallinna linnavõim ei osanud veel öelda, mida nad prügireformist arvavad, sest pole saanud teisipäeval tutvustatud väljatöötamiskavatsusega tutvuda. "Omavalitsustel on need probleemid erinevad ja kindlasti Tallinna suguses omavalitsuses ma ei usu ka, et üks lahendus kõike üle Tallinna ühtemoodi suudaks lahendada," ütles abilinnapea Joosep Vimm.
Tallinnas Lasnamäel Kärberi tänava 108 korteriga elamus on praegu prügimajas lisaks olmejäätmetele ka eraldi konteinerid klaasi, vanapaberi ja biojäätmete jaoks. Pakendikonteineri jaoks seal ruumi enam ei ole.
"Kui nad viivad samamoodi kord kuus, see tähendab, et me peame suurema majakese ehitama ja see tähendab, et üks parkimiskoht või kaks juba kaovad ära," rääkis KÜ Kärberi 47 esimees Sergei Kuznetsov.
Ühistu esimehe sõnul konteinerite arvust olulisemgi on tühjendusgraafik. Nende maja kogemus näitab, et prügifirmad on asunud oma graafikuid hõrendama. Majarahva prügisorteerimise oskust hindas ta nii: "Kui viitsivad, siis oskavad, sest ma arvan, kõik teavad, kuidas sorteerimine käib, aga mõni lihtsalt ei viitsi."
Väljatöötamiskavatsus valmib eeldatavasti detsembri alguses ning siis läheb see eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamisele. Alles pärast seda hakatakse koostama seaduseelnõu.
Toimetaja: Urmet Kook, Merili Nael