Tegelikult saab öelda, et Saaremaa vallas ei ole pakendite ära andmine avalikes konteinerites saarlastele tinglikult mitte päris tasuta, kuigi see nii peaks olema. Seda just seetõttu, et avalikesse pakendikonteineritesse topitakse igasuguseid muid jäätmeid ja vald peab nendele konteineritele eraldi tellima olmejäätmete veo. Selleks on kulunud valla eelarvest täiendavalt tuhandeid eurosid.

"Jah, praktiliselt, kui oleks veel natuke kogunud, oleks terve auto koos. Vedaja, kes teostab tühjendusteenust, on tulnud kohale, on teinud konteinerite luugid lahti ja on näinud, et seal on ehitusjäätmed sees. Ehk on jätnud oma tühjenduse tegemata," kirjeldas Saaremaa valla keskkonnaosakonna juhataja Kairi Niit.

"Autojuht alati püüab aru saada, mis seal on, kas seal on õiged jäätmed. Kui ei ole, siis tal on õigus jätta see tühjendamata. Sel juhul tegelikult see konteiner läheb tühjendamisele olmejäätmetena," selgitas Ragn-Sellsi juht Kai Realo.

Isegi Saaremaa valla teenuskeskuste juhid on käinud neid konteinereid ringi sorteerimas, et pisut valla raha kokku hoida.

"Suvel on see üsna tihe. Ikka iga nädal tuleb kuskilt signaal, et ei ole ära viidud ja siis peab vaatama, kas saab sealt need ära võtta," tõdes Saaremaa valla Pihtla teenuskeskuse juht Tiit Rettau.

"Enamust neist ma siiski turismiteemaga ei seostaks. Paraku turist ei tule meile Saaremaale, ehitusjäätmete kott pagasnikus. Eks need ole ikkagi kohalikud elanikud," ütles Niit.

Ka Saaremaa vald ootab uut jäätmereformi, kus saaks ehk selgemaks ja personaalsemaks kodust pakendite andmise kohustus.

"Et tee ääres suvalises kohas on jäätmemahuti, selle korrasolekusse mina paraku ei usu. Ma arvan, et sealt ei ole kunagi võimalik ära hoida seda, et keegi sinna midagi ebasobivat poetab. Ikkagi teatud omandisuhe peab nendel jäätmemahutitel olema," kommenteeris Realo.

Saaremaa 427 külas asub kokku üle 130 avaliku pakendipunkti ja samas on kogukondi, kus asi toimib.