Kuigi kohe on november ja selja taga on ju mitmed sügistormid, hoiavad paljud puud ikka veel tragilt oma lehtedest kinni. Nii on ka Tartu kohalikud lehekoristajad saanud seni peamiselt vaid vahtralehti korjata.

"Tavaliselt on meil novembri keskpaigaks lehed koristatud, aga sel aastal on veel lehed puu otsas ja rohelised. Me oleme alustanud lehekoristust seal, kus on lehed langenud parkides. Lihtsalt on see periood pikem ja võib-olla isegi kergem, et on rohkem aega koristada," lausus HKP Puhastus Lõuna-Eesti piirkonnajuht Harry Pari.

Maaülikooli metsateadlase Ivar Sibula sõnul mõjutab lisaks puuliigile ja kasvukohale puulehtede värvumist kolm tegurit.

"Üks on päeva pikkus, mis sügisel muutub. Teine stiimul, mis mõjutab lehtede värvust, on valguse spektri muutumine ja kolmas on temperatuuri ööpäevase amplituudi muutus. See temperatuuride amplituud ei ole olnud pikk nagu tavapäraselt. Meil on september ja ka oktoober olnud küllaltki soe," ütles Sibul

Teadlased on täheldanud aastatega ka sügisvärvide erksuse kahanemist, sest soojem ja niiskem ilmastik vähendab õhutemperatuuri ööpäevast varieerumist. Kliima soojenemise tõttu hakkavadki meil sügised muutuma hilisemaks ja soojemaks.

"Kliimamuutus või kliima trikitamine ei ole meie kohalikele puittaimedele kõige paremini mõjunud. Puu peab õigesti reageerima aastaaegade muutumisele, selge on see, et pärast sügist tuleb ikkagi talv," lausus Sibul, kelle sõnul on lehtpuude jaoks kõige halvem variant, kui enne lehtede langemist tuleb maha esimene lumi.

"See tekitab puude okste murdumist ja isegi tüveharude murdumist. See on kõige ohtlikum, kui paks ja vesine lumi tuleb lehtedes puudele," ütles Sibul.