Riigil on kavas värvata ametnikke, kes asuksid politsei- ja piirivalveameti tehtud trahvi- ja menetluskulude nõudeid sisse nõudma. Ühiskonnas on niigi nurisemist liiga suure riigiaparaadi pärast, aga seda soovitakse veelgi paisutada. Avaliku teenistuse read kasvavad jälle vaatamata sellele, et riigieelarve on väike ja iga kokkuhoiumeede on teretulnud.

Praegu tegelevad politseinõuete sissenõudmisega vabakutselised kohtutäiturid ja nii juba 22 aastat. Maksumaksja raha selle peale ei kulu, tasu maksavad kohtutäiturile võlgnikud.

Põhjendusena tuuakse välja võimalus kasutada ära olukorda, kus riigi infosüsteeme asutakse uuendama. Kas nii ongi, et statistika ja tervikvaatelise analüüsita lõhutakse kirvemeetodil olemasolev täitemenetluse süsteem ja lihtsalt katsetatakse uut? Äkki õnnestub? Aga kui ei õnnestu? Mõistlik oleks ajakohastada toimivat ja hoida kokku riigi raha. Või ei ole see enam moes?

Lõhume ja küll pärast vaatame, mis saab

Tegemist on ametkondlikust vajadusest tekkinud plaaniga ja vähem tähtsaks peetakse selle mõju olemasolevale täitesüsteemile kui tervikule. Täpselt viis aastat tagasi ehk aastal 2019 oli Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda riigi esindajatega sama laua taga sama teemaga. Tookord pääses mõistus võidule, sest arvutused ei kinnitanud idee õigsust.

Toona planeeriti tarvilikeks IT-arendusteks ja lisanduva tööjõu värbamiseks kaheksa miljonit eurot. Riik usub, et raha teenitakse laekuvatest trahvidest tagasi. Tõepoolest, võib-olla 20 aasta pärast, kuid selle aja jooksul on kindlasti vananenud ka praegu loodavad infosüsteemid ja ring algab otsast peale.

Ka Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda võiks saada kaheksa miljoni euro suuruse investeeringu ühtse infosüsteemi loomiseks. Kohtutäiturid loovad aga infosüsteeme ja maksavad oma töötajatele palka paraku vaid võlgnikelt sissenõutud tasude eest.

Maksumaksja tasub oma taskust

Riik Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja kui asjaomasega enam sisulist arutelu ei algatagi, vaid ametkondades kulutatakse kaheksa miljonit eurot IT-arenduste tarvis ning lisaks kulub ka maksu- ja tolliameti uue töötajaskonna värbamiseks, koolitamiseks ja palgafondiks, mille suurust hetkel veel teada ei ole.

Kulud kaetakse maksumaksja taskust, ilma küsimata. Uuringute kohaselt on umbes kümme protsenti elanikkonnast võlgu. Kas tõesti peab kogu ühiskond kinni maksma kümne protsendi probleemide lahendamise riigi eelarvesse kogutud rahaga? Isik, kes on saanud politseilt trahvi, on sooritanud õigusrikkumise. Kui ta saadud trahvi vabatahtlikult ei maksa, nõuab riik selle sisse n-ö soodustingimustel. Sisuliselt ilma tasuta, ajades käe maksumaksja rahakotti. Kuidas see maksumaksjale meeldiks? Teeme liikluspättide elu hõlpsamaks, aga elatisvõlgnikke pigistame edasi?

Kuuldavasti soovitakse muudatusega saavutada nõuete täitmisel kohtutäituritest paremaid tulemusi, riik saaks rikkamaks ja teenus muutuks võlgnike vaates soodsamaks. Võlgnik aga jääb ikka võlgnikuks ja sellest staatusest vabanemiseks ei oma mingit tähtsust, kas sissenõudjaks on kohtutäitur või riik: võlgnik on ühtmoodi makseraskustes nii riigi kui ka kohtutäituri ees.

Teeme ühe lihtsa arvutuse. Võlgnik jätab õigeaegselt tasumata 40-eurose politseitrahvi, politsei annab nõude täitmise üle kohtutäiturile, kes teeb esmase täitetoiminguna pangakonto aresti. Sarnaselt läheks see täitemenetlusse ja võlgniku pangakonto arestimisele ka siis, kui nõude pööraks täitmisele maksu- ja tolliamet. Seaduse kohaselt lisandub nõudele täitemenetluse alustamise tasu 15 eurot pluss käibemaks kolm eurot, kokku 18 eurot.

Kui võlgniku pangakontolt laekub arestiga kogu summa, tuleb tal tasuda ka pool põhitasu, st 20 eurot pluss käibemaks neli eurot, kokku 24 eurot. Kui pangakonto arestiga tuleb raha hiljem, siis tuleb võlgnikul tasuda juba põhitasu täissummas 40 eurot pluss käibemaks kaheksa eurot, kokku 48 eurot. Seega saaks riik täitemenetlusse antud nõude täitmiselt käibemaksuna kas seitse või 11 eurot.

Plaanitava reformi kohaselt oleks maksu- ja tolliameti võlgnikult võetav teenustasu 15 eurot. Sellisel juhul jääks aga riik ilma käibemaksuna laekuvast seitsmest või 11 eurost. Kui nii, siis vaid kaheksa või nelja euroga ei ole mitte mingil juhul võimalik maksu- ja tolliametil esmaseid täitetoiminguid teha ja maksumaksja peab hakkama peale maksma.

Kuhu jääb arutelu?

Muidugi annab Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda endale aru, et reformi tulemusena kaotab osa kohtutäituritest oma töö, sest politsei nõuded moodustavad umbes 65 protsenti täitmisel olevate nõuete kogumahust. Aga see ei ole hetkel üldse mitte peamine.

Peamine on, et plaanitava reformi tulemus ei oleks lõppkokkuvõttes riigile soodsam ja nõuete täitmine ei saaks olema efektiivsem. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja hinnangul ei ole reform põhjendatud, on ennatlik ega põhine tasakaalustatud analüüsidel. Leiame, et ühtegi probleemi ei saa lahendada ühekülgselt ning maksumaksja koormamise asemel on tõstatatud probleemide lahendamiseks ka muid ning odavamaid võimalusi.