2018. aastal, kui justiitsministeerium tutvustas oma plaane, kuidas elatisvõlgnikke senisest tõhusamalt pitsitada, jäi pressiteadetest mulje, et võlgnike elu muutub raskemaks ja lapsed saavad neile õigusega kuuluva raha kätte.

Muu hulgas jõudis eelnõusse mõte saata kohtutäituritele appi politsei, et see elatisvõlgnike sõidukid ära võtaks. Toonane justiitsminister Urmas Reinsalu selgitas, et politsei peaks oma tavapäraste reidide ajal kontrollima, ega kohtutäitur pole sõiduki kohta märget teinud. Ja kui on, siis laseb ta sõiduki teisaldada.

"Hiljem sõiduk võõrandatakse või kui inimene oma kohustuse täidab, saab ta oma limusiini uuesti kätte," rääkis Reinsalu 2018. aastal.

Seadusena jõustus muudatus 2021. aasta alguses, kusjuures eelnõu seletuskirja järgi kuulus elatisvõlgnikele siis 1800 liiklusregistrisse seatud sõidukit. Neist ära võetud on praeguseks kolm, ütles kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja juhatuse liige Aive Kolsar.

"Kõige lihtsam põhjendus on see, et elatise võlgnikel ei ole sõidukeid. Minul on kokku 700 elatise toimikut ja nendest 700 toimikust viiel on sõiduk, millel esmane registreerimine on hiljem kui 2010. aastal. Valdavalt on tegemist sõidukitega, millel puudub tehnoülevaatus ja kindlustus, mis tegelikult liikluses ei osale," selgitas Kolsar.

Odavamaid sõidukeid kohtutäiturid ära võtma ei hakka, sest nende teisaldamine ja parklas hoidmine maksaks rohkem kui asi väärt.

"Seadus ütleb, et sissenõuet ei pöörata varale, kui vara müügist saadud raha ei kata täitekulusid," ütles Kolsar.

Samas võiks ju hirm autost ilma jääda panna elatisvõlgniku hoolsamalt oma kohustusi täitma ja eesmärk ehk lapse parem käekäik saaks ikkagi täidetud.

"Täitemenetluse eesmärk vara arestimisel on ikkagi vara müügist raha saamine ja selle läbi võla täitmine. Täitemenetluse eesmärk ei tohiks olla läbi piirangute võlgniku survestamine," ütles Kolsar.

Kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja hinnangul võiks seadust muuta. Aive Kolsari selgitusel on koda sõlminud lepingu sõidukite teisaldamiseks ja kuna ettevõtja arvestas 1800 teisaldamisega ja lootis selle pinnalt tulu teenida, siis püsikulusid koda maksma ei pea. Kuid see leping saab järgmise aasta lõpus läbi.

"Kui meil nüüd lõpeb see praegune kehtiv hange, siis on meie kartus, et sellist pakkumist me enam ei saa. On väga suur tõenäosus, et me peame hakkama tasuma igakuiselt mingit valmisoleku tasu," ütles Kolsar.

Probleemi lahendamiseks pakkusid pankrotihaldurid kaks võimalust. Neist esimese järgi pöörataks seadusemuudatus tagasi ja elatisvõlgnikud ei peaks üldse oma autodest ilmajäämise pärast muretsema. Teise variandi puhul aitaks politsei sõidukeid ära võtta kõigis täitemenetlustes, mitte ainult elatisvõlglastelt. Kas ja kuidas edasi, seda arutatakse justiitsministeeriumi teatel kolmapäeval.