Riiginõuete ühte asutusse koondamine on habemega teema. 2010. aastal, vaevu kümme aastat pärast seda, kui kohtutäiturite institutsioon tänasel kujul loodi, pakkus politsei- ja piirivalveamet välja, et maksmata trahvide sissenõudmise võiks anda maksu- ja tolliameti ülesandeks. Sellest ajast saati on valminud mitu analüüsi ning kõik nad ütlevad laias laastus üht – reformist oleks suure tõenäosusega abi.

"Riiginõuete sundtäitmine muutuks läbi selle võlgnikule oluliselt odavamaks. Võlgniku jaoks paraneks ka infovahetus ja menetluse kvaliteet," loetles justiitsministeeriumi vabakutsete talituse nõunik Aleksandr Logussov. "Riigi vaatenurgast oleks positiivne see, et paraneks rahaliste nõuete laekumine ja riigil oleks parem ülevaade oma nõuetest. Seeläbi väheneks ka riigi halduskoormus," lisas Logussov.

Tema sõnul näitas 2018. aasta uuring, et võlgnikule muutuks protsess kolm kuni neli korda odavamaks. Kohtutäiturite- ja pankrotihaldurite koja eestseisuse liige Aive Kolsar küsis mõttest kuuldes rahandusministeeriumilt, kas analüüs arvestab ikka kõiki kulusid alates sissenõudja töötasudest kuni büroopinna rentimiseni. Ehk ega sissenõudmine lõpuks maksumaksja kanda jää.

Koja kantsler Helen Rives lisas, et kohtutäiturid on oma tegevusse investeerinud ainult võlgnikelt saadud raha, samas kui maksu- ja tolliametit toetab maksumaksja. "Riiginõuete üleandmine MTA-le tähendab sisuliselt ühe suure konglomeraadi loomist, mida peab üleval eelkõige maksumaksja," märkis Rives.

Rahandusministeeriumi finants- ja maksupoliitika asekantsler Evelyn Liivamägi kinnitas, et sissenõudmise kulu jääks ka uues süsteemis võlgniku kanda.

"Kohtutäiturite tasud sisaldavad ka nende enda kasumit," märkis Liivamägi. "Ja kui on üks asutus ühe süsteemiga, mitte pole mitmeid täitureid, kes kõik peavad enda bürood üleval pidama, siis selle arvelt saab riik samuti väiksemat summat küsida," ütles ta.

Justiitsministeerium: kohtutäiturid keskenduvad eranõuetele

2001. aastal, kui riik kohtutäiturid appi võttis, usuti, et erasektor on raha sissenõudmisel kõige efektiivsem. Riik lootis, et kohtutäiturid hakkavad omavahel konkureerima ning et kasumi sõltumine sissenõutud summadest motiveerib neid usinamalt töötama.

"Praktika kujunes välja selliseks, et eranõuded olid kergemini sissenõutavad," märkis Logussov. "Sealt laekuv tasu oli suurem võrreldes riigi väiksemate nõuetega ja kogu töötegemise rõhk hakkas kanduma just sinna valdkonda. Ja riiginõuete menetlemised jäid tagaplaanile."

Rahandusministeeriumi 2017. aasta analüüsis märgiti, et väiksemad summad, mille sissenõudmine läheb kohtutäiturile laekuvast tasust kallimaks, jäävadki sisse nõudmata. "Selles olukorras on raskendatud riigi regulatsioonide ja poliitikate rakendamine," seisis analüüsis.

Evelyn Liivamägi sõnul võiks trahvide laekumist parandada ka see, kui inimene näeb ühest kohast kõiki riigi poolt tema vastu seatud nõudeid.

"Ja kui tal on täitetasud väiksemad, siis tal on ka vähem pahameelt ja ta on valmis rohkem maksma," ütles Liviamägi, kelle sõnul võiks riik inimestele ka suurema autoriteedina mõjuda. "Pealegi esitavad inimesed korra aastas maksu- ja tolliametile tuludeklaratsiooni ja võib-olla saab riik võtta raha ka selle arvelt."

Kohtutäiturid riigi argumente ei usu. "Väide, et riik suudab olla efektiivsem kui täiturid, on meelevaldne ja ei toetu uuringutele, vaid lähtub pealiskaudsetele järeldustele," sõnas Rives. "Politseitrahvide maksjad ei muutu õiguskuulekamaks sellest, kes neid trahve menetleb ja ei ole usutav, et trahvid muutuvad menetleja muutumise tõttu paremini sissenõutavaks."

Kes müüb maha võlglase maja?

2017. aastal hindas rahandusministeerium ka seda, kas mõistlikum oleks riiginõuded anda maksu- ja tolliametile või riigi tugiteenuste keskusele. Peale jäi esimene, sest maksude sissenõudmisega tegeleb amet juba täna. Aastate jooksul on maksu- ja tolliametile läinud ka keskkonnatasude ja mitmete kohtunõuete haldamine.

Samas tegeleb maksu- ja tolliamet võlglasega ainult niikaua, kuni tal raha on. Suure osa nõuetest saab amet kätte hiljemalt pärast pangakonto arestimist.

"Kui peaks tekkima olukord, et inimesel vabu vahendeid ei ole, ja tuleb hakata mingit vara võõrandama, siis läheb nõue ikkagi täitmiseks kohtutäiturile," selgitas Liivamägi.

Tema hinnangul võiks võlglaste kinnisvara ja sõidukite mahamüümine ka edaspidi kohtutäiturite tööks jääda. Aleksandr Logussovi sõnul on arutatud sedagi, et kohtutäituritele jääks ainult eranõuete teenindamine. Võlglaste kinnisvara müümine oleks maksu- ja tolliametile aga täiesti uus ülesanne.

"Tundub, et selle ülesande andmisega efektiivsust väga ei saavutaks. Kohtutäiturid on sellega praegu kenasti toime tulnud," sõnas Liivamägi.

Alles jääks vähem kui pooled kohtutäiturid

Omaette küsimus ongi, mida riik kohtutäiturite institutsioonilt edaspidi ootaks. Justiitsministeerium hindas 2018. aastal, et kui kõik riiginõuded kohtutäiturite käest ära võtta, jääks tänastest pisut enam kui 40 kohtutäiturist alles 10-20 kohtutäiturit. "Nemad rahuldaks turu nõudlust täitemenetluse järgi," sõnas Logussov.

Kohtutäiturite- ja pankrotihaldurite koja kantsler Helen Rives märkis samuti, et kohtutäiturite arvu vähenemine on plaani sisse kirjutatud. "Ja selle valiku peaksid muutunud regulatsiooni tingimustes tegema kohtutäiturid "hundi seaduste" ja majandusliku hakkamasaamise, mitte töö kvaliteedi järgi," lisas Rives.

Ta märkis, et politseinõuded moodustavad umbes 65 protsenti kõigist kohtutäiturite laual olevatest nõuetest.

Logussovi hinnangul jääks kohtutäituri institutsioon muudatusele vaatamata alles ning erasektor pakuks vähematele kohtutäituritele piisavalt tööd. "Siis tuleks lihtsalt kaaluda, kuidas jaotuvad kohtutäiturite tööpiirkonnad ja kas teenuse kättesaadavuse tagamiseks tuleks neile panna kohustus avada rohkem harukontoreid," pakkus Logussov.

Helen Rives juhtis aga tähelepanu, et kui tööd vähemaks jääb, jõuab kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja kassasse vähem liikmemakse. Infosüsteemid ehk oksjonikeskkond, täitemenetluse menetlussüsteemid ja x-tee päringute haldus, mis on Koja hallata ja arendada, vajavad tööshoidmist ja arendamist sõltumata sellest, kas kohtutäitureid on 10 või 30," märkis Rives.

Reform nõuaks esialgu miljoneid eurosid

Nii Logussov kui Liivamägi märkisid, et ehkki reformi vajalikkusest räägivad riigiametid juba aastaid, on otsus jäänud suuresti raha taha. Liivamägi sõnul hinnati 2019. aastal, et tarvilikud IT-arendused ja lisanduv tööjõud võtaks ligi 9 miljonit eurot. Liivamägi usub, et kulutatud raha tuleks hiljem paremini laekuvate trahvide näol tagasi.

Helen Rivese sõnul pole reform läbi läinud tänu kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja hoogsale tööle. "Koda on suutnud avalikkusele ja poliitikutele selgitada ja argumenteerida, miks selline muudatus ei ole efektiivne, millised on kaasnevad tegelikud kulutused ning millised tagajärjed võivad sellel olla," sõnas Rives.

Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna juhataja Henry Timbergi sõnul on muudatuseks just praegu õige aeg. Süüteomenetlust digitaliseerides uuendatakse niikuinii erinevaid politsei infosüsteeme. "Juba aasta alguses tekkis küsimus, et kui me arendame oma süsteeme, siis kas me peaksime neid arendama selliseks, mis toetavad praegust lähenemist, kus kõik asutused nõuavad ise enda trahve sisse või me arendame süsteemid koos maksu- ja tolliametiga selliseks, mis võimaldaks nõudeid tsentraliseerida," rääkis Timberg.

Maksu- ja tolliamet plaanib samuti järgmistel aastatel suuremaid IT-arendusi. "Kui praegu otsustatakse, et tsentraliseeritud süsteemile üle ei minda, siis selle tulevikus tegemine tähendaks eraldi kulude tegemist," sõnas Timberg.

Riiginõuete tsentraliseerimine seati kevadel valitsuse tegevusprogrammi ja novembris peaks rahandusminister Mart Võrklaev selleteemalise memoga valitsusse minema. Kui valitsus otsustab asjaga edasi liikuda, hakatakse rahandusministeeriumis seaduseelnõu väljatöötamist koostama. Kuid muudatuse endani läheb veel hulk aega.

"Võib-olla 2027. aasta perspektiivis võiks IT-arendused selleks valmis olla. Eelnõuga saab tegeleda 2024. aastal," rääkis Liivamägi.