Narva Raekoja platsi kiviannetuskampaania startis 2002. aastal. Iga soovija võis osta kivi, suurema summa eest ka nimelise, millega oleks saanud enam kui 1000 ruutmeetri suuruse platsi ära sillutada.

Ettevõtmise algataja SA Pro Narva lootis platsi katmiseks vajamineva summa koguda kolme kuni viie aastaga, kuid annetajate huvi oli oodatust väiksem ning asi hakkas venima. 10 aastaga müüdi umbes sadakond kivi, mida oli kogu platsi sillutamiseks selgelt liiga vähe. 2013. aastal SA Pro Narva likvideeriti.

Annetuskampaania käigus ostetud kivid võttis Narva linn üle ja kasutas neid Raekoja platsi sillutamiseks.

"Nad on pandud hajali platsi kirdenurka, pikituna munakivisillutise vahele, aga nad on eristatavad ja nähtavad," ütles Narva muinsuskaitseinspektor Madis Tuuder.

Annetajatele ei pruugi aga antud lahendus meeldida, eriti neile, kes maksid nimeliste kivide eest.

"Minu sugulased ka annetasid raha ümara plaadi jaoks ja palusid sinna kirjutada oma ees- ja perekonnanimed. Neid ei olnud mitte ühtegi, ei graveeringutega ega ilma. Olid neljakandilised hallid kivid. Musti graniitplaate, ümaraid, polnud mitte ühtegi," rääkis ERR-ile Narva elanik Silva Ilmenskaja, kes käis Raekoja platsil oma sugulaste ostetud kive otsimas.

SA Pro Narva endine juht Andres Toode ei soovinud kivide teemat pikemalt kommenteerida, kuna sellest on väga palju aega mööda läinud,  öeldes vaid, et esialgu sooviti tõesti tumedaid kive, kuid kuna annetuskampaania hakkas venima ja hinnad tõusma, siis eelistati odavamaid ja heledamaid. Kuid kokkuvõttes muretseti kogutud raha eest rohkem kive, kui oli annetajaid. 

Narva muinsuskaitseinspektor Madis Tuuder kinnitas, et kivide tähistamist annetajate nimedega kaaluti, kuid lõpuks leiti lihtsam ja parem lahendus.

"Siis on see, et suurematel on ja väiksematel ei ole, ja see on ka nagu ebaõiglane. Leidsime, et parem võib-olla oleks panna sinna mingisugune tahvel ja tahvli või infostendi peale panna need annetajate nimed. Iga annetaja saab siis lihtsalt ise otsida omale meelepärase kivi," ütles Tuuder.

Silvia Ilmenskaja sõnul pole nimeliste kivide asemel infostendi paigaldamine hea mõte. "Siis oleks võinud nende inimestega ühendust võtta ja üritada ka lahendus koos leida, aga seda absoluutselt ei olnud. Ei ole ilus lugu," ütles ta.

Tuuderi hinnangul sai edukalt alanud kampaaniale saatuslikuks annetajate vähesus, sest isegi kui oleks kogutud teist sama palju kive, oleks nendega saanud sillutada vaid tühise osa Raekoja platsist.

Sihtasutuse Pro Narva 2002. aasta aastaaruande põhjal annetati Raekoja platsile 83 kivi koguväärtusega 102 850 krooni, neist 70 kivi annetasid eraisikud.

2003. aasta ja 2004. aasta aastaaruande põhjal annetati platsile kive vastavalt 11 571 ja 8 278 krooni väärtuses, kivide arvu aastaaruannetes kirjas ei ole. Kolme aastaga annetati kive 122 699 krooni väärtuses.

2005. aasta aastaaruandes on kirjas, et osteti esimene partii kivisid ja partii hind ületab annetusi pea kaks korda. Aastaaruande põhjal oleks pidanud seega olema kividele kulunud üle 200 000 krooni, kuid kogu sihtasutuse aasta kulu olid vaid 175 586 krooni. Kusjuures projektikuludena oli kirjas 110 618 krooni ning sihtasutusel oli lisaks sihtasutuse asutamist ajendanud kivikorjele 2005. aastal kavas veel mitu projekti.