"Eilne üritus (mereäärse ala visioonidokumendi tutvustamine - toim) tuli meile selles mõttes üllatusena, et visiooni koostamisse ei ole muinsuskaitseametit kaasatud. Ja lahendus, mis siis seal lauale tuli, oli meile ka üllatav, et Linnahalli hoonet kui sellist enam pilt ei sisaldanud," ütles Mihkelson Vikerraadio saates "Uudis+".

Riigi muinsuskaitse juht ütles, et kuna linna pakutud lahendus vajab põhjalikumat süvenemist, siis ootab amet linnalt selle kohta täpsemat infot. Küll aga rõhutas Mihkelson, et Tallinna Linnahall on hetkel mälestise riikliku kaitse all ning ameti seisukoht ei ole muutunud.

"Tegemist on Eesti 20. sajandi arhitektuuri tähtteosega ja ta on ka alates 1999. aastast kultuurimälestis. Ja ta omab meile märkimisväärset kultuurilist ja linnaruumilist tähendust. Selles võivad vist kõik küll üksmeelselt kindlad olla," sõnas ta.

Kui hoone on mälestis, siis seda niisama lihtsalt lammutada ei saa, sest see eeldab hoone kaitse alt mahavõtmist.

"Seal on oma protseduur, kuidas see käib. Ja selle selle menetluse alustamiseks on omad viisid. /.../ Me oleme kuulnud põhjendusi, et hoone on nii kehvas seisukorras, et seda enam üles ehitada ei ole mõtet ja et sel põhjusel võiks ta lammutada. Aga see põhjendus, et ta on kehvas ehitustehnilises seisukorras ei ole hoone mälestise staatuse lõpetamise aluseks ja kaitse alt mahavõtmise põhjenduseks."

Mihkelson sõnas, et on tõsi, et Linnahall on täna üsna halvas ehitustehnilises seisukorras, aga see ei tähenda, et hoone peaks piirkonna elavdamise nimel ilmtingimata lammutama.

"Ma ei ole kindel, aga minule teadaolevalt on hoone konstruktsioonide seisukord siiski veel ehitustehniliselt rahuldav. Ja aegkriitilisemat tähelepanu vajavad läbisadav katus ja amortiseerinud eksterjööri detailid. Aga ka see ei ole riikliku kaitse lõpetamiseks alus ega piisav põhjendus. Nii et praegu ma ütleks pigem ei."

Samas ütles muinsuskaitseameti peadirektor, et võimalik kaitse alt välja võtmine ei ole kunagi vaid bürokraatlik otsus, vaid ikkagi kaalutlusotsus.

"Arvestades Linnahalli kui objekti keerukust ja selle seisukorda, siis need on argumendid, millega me peame kindlasti selle taotluse puhul, juhul kui selline taotlus linna poolt tuleb, arvestama. Et see ei ole selline punktide kokku lugemine, et üks-kaks-kolm ja siis siis otsus nii või naapidi."

Mihkleson rõhutas, et mõistlik oleks alustada linna ja muinsuskaitseameti dialoogi ja üritada positsioonidest aru saada.

"Aru saada ka sellest, millises seisus päriselt Linnahall täna on. Kas seda oleks võimalik kuidagi veel elule tõsta. Ja siis samm sammu haaval edasi tegutseda ja loodetavasti me leiame siin lahenduse," sõnas muinsuskaitseameti peadirektor Marilin Mihkelson.