Mõne aasta eest, kui algas Ukraina sõda, tekitas see Eestis relvaostubuumi. Nii nagu paljud inimesed astusid Kaitseliitu, oli ohtralt ka neid, kes tahtsid relvaloa taotleda ja relva soetada, et oma pere ja vara kaitsta, rääkis ERR-ile tulirelvade ja laskemoonaturul üle 30 aasta tegutsenud aktsiaseltsi Citysec müüja Rain Riiv. 

Nüüd on olukord pöördunud. Riiv ütles, et neile käiakse pea iga päev kasutatud relvi müügiks pakkumas, samas on aga ostjate huvi kasin. Põhjuseid on tema sõnul mitu ja esimesena tõi ta välja asjaolu, et mittekodanikud ei saa enam Eestis relva omada.

"Need võetakse neilt ära või peavad nad need loovutama, müüki andma või hoiule panema, nagu osaliselt tehakse," rääkis Riiv. "Ja siis on see, et politsei natuke jonnib rahvaga. Ei anna neid lube, kui on mingisugune eksimus, näiteks läks üle see aeg, millal sai relvaloale pikendust taotleda, siis võetaksegi see käest ära ja on võimalus alustada taotlemist otsast peale või loobuda."

Nimelt peavad relvaloa kehtetuks muutumise ajaks kõik selle uuendamiseks vajalikud dokumendid, nagu arstitõend või laskmiskatse, juba olema korda aetud.

Riiv märkis, et politsei teavitab inimesi küll loa aegumisest ette, aga sageli ei pöörata tähtaegadele tähelepanu, kuna vana relvaseadus andis selleks rohkem aega.

"Isegi politsei enda ridadest on samasuguseid juhtumeid, kus nad ei ole küll pidanud relva loovutama, aga selle loa uuesti taotlema. Politseil pole seda laskmiskatset, nagu on tavakodanikel, neil on see natuke lihtsam," sõnas ta.

Politsei- ja piirivalveameti major Anneli Annist ütles, et PPA kohustus on tagada, et relvaomanikuks on võimalik saada vaid neil, kes on seaduskuulekad ja kohusetundlikud.

Relvalubade pikendamist puudutav seadusesäte muutus tänavu märtsis, nii et kui varem tuli pikendamistaotlus esitada üks kuu enne relvaloa kehtivuse lõppu, siis nüüd tuleb seda teha juba kaks kuud enne.

"Loa pikendamiseks vajalike dokumentide vormistamiseks on inimestel aega täpselt sama palju kui varem – lihtsalt nende korda ajamisega peab alustama pisut varem," tõdes Annist.

Annist märkis, et loa lõppemise lähenemisest teavitab PPA inimesi nii e-kirjaga kui ka telefonitsi. Siiski tuleb ette, et ka meeldetuletustest hoolimata jäädakse taotluse esitamisega hiljaks.

"Mõistagi arvestame sellega, kui taotlusega hilineti mõjuvatel põhjustel, kuid kui meeldetuletustest hoolimata ei pea relvaomanik tähtaegadest kinni ning jääb pikendamisega hiljaks, tuleb relvaloa saamiseks alustada loa taotlemist algusest peale," ütles politseimajor.

Rain Riiv märkis, et ka relvade hind on ostjate nappuse tõttu veidi allapoole tulnud, kuid tõdes, et olgu see kallim või odavam, aga kui lube ei anta, ei ole relvi lihtsalt kellelegi müüa. Seda näitab ka asjaolu, et langus on ka uute relvade müügis.

"Seal ei ole vahet. Kui relvasoetamiseks luba ei anta, ei osteta üht ega teist. Neid küll ostetakse, nii kasutatuid kui uusi, aga ostetakse väga vähe," nentis Riiv.

Riigikogus tänavu veebruaris vastu võetud relvaseaduse muudatused näevad ette, et mitte-Euroopa Liidu või mitte-NATO liikmesriikide kodanikele antud relvaload tunnistatakse kehtetuks ja neile uute lubade väljastamine lõpetatakse. Edaspidi väljastatakse relvalube ainult Euroopa Liidu ja NATO liikmesriikide kodanikele.

Selle aasta veebruari seisuga oli relvaluba ligi 1300 Venemaa või Valgevene kodanikul ja määramata kodakondsusega isikul ning relvi oli neil kokku pisut üle 3000. Siseministeerium soovitas sellistel inimestel relv esimesel võimalusel maha müüa.

Seadusemuudatusega täiendati ka nimekirja relvaluba välistavatest kuritegudest, mille puhul ei saa inimene mitte kunagi relvaluba taotleda. Sellisteks kuritegudeks on näiteks tapmine, mõrv, tulirelvaga toimepandud kuritegu, aga ka riigi julgeolekut ohustavad kuriteod.

Enne käesolevat aastat toimusid viimased suuremad muudatused relvaseaduses 2018. aastal. Kuni selle ajani oli võimalik relvaluba taotleda vene keeles, nüüd saab seda teha vaid eesti keeles.

2019. aastal lisandus seadusesse ka nõue, et neil inimestel, kellel on relv üksnes turvalisuse tagamiseks, tuleb loa pikendamiseks sooritada uus laskekatse. Seda selleks, et kui relvaomanikul peaks tekkima vajadus relva päriselt kasutada, oskaks ta seda ka teha.