Tartus Annelinnas asuvad Kalda tee 5 ja Kalda tee 11 krundid ja lähiala on praegu valdavalt hoonestamata ning suures osas on tegemist loodusliku alaga. Arendatav piirkond jääb A.Le Coqi spordihoone vahetusse lähedusse.

Ligikaudu 10,5 hekatri suurusele alale on planeeritud 13 hoonestatavat krunti, ütles Tartu abilinnapea Kertu Vuks.

"Funktsioone selles planeeringualas on erinevaid, ka äri- ja elamufunktsioon. Kortermajade osas on astmeline korruselisus kaks kuni kuus korrust. Kavandame linna selliselt, et elupindade juures oleks võimalik ka ärisid rajada, olgu need kohvikud, väikesed poed, muud teenused," lausus Vuks.

Loodava linnakvartali keskseks objektiks saab aga uus PPA hoone, millele võib rajada kuni kuus korrust. Suurimaks lubatud ehitusaluseks pinnaks on umbes 7600 ruutmeetrit.

"Linn planeeringut algatades lähtud vajadusest, et Kalda tee 5 on meil riigikaitselise maana ka üldplaneeringus ja võimaldab ehitada politseile sobiva hoone tuleviku tarbeks," ütles Vuks.

Praegu asub PPA maja Tartus Riia tänaval, tegemist on regiooni ehk kuue maakonna keskusega. 1970-ndate alguses valminud maja PPA rendib. Politseitöö on aga ajas väga palju edasi arenenud ja praeguses hoones on politseil oma töö tegemiseks ja teenuste pakkumiseks ruumipuudus, lausus Lõuna prefektuuri teabebüroo juht Lauri Tamm.

"Praeguste ülesannete edukaks täitmiseks oleme pidanud olemasolevat pinda võimalikult hästi kohandama. Siiski on teatud piir ette tulnud, enam ei vasta see meie tehnilistele vajadustele ja me ei suuda pakkuda enam oma ametnikele kaasaegseid töötingimusi," ütles Tamm.

Näiteks asub Riia tänaval ka politsei koerte kennel, kuid harjutusväljakut koertele hoone juures ei ole. Uus maja võiks parandada nii koerte kui kaametnike töötingimusi, lisas Tamm.

"Peamine kasutegur saab olla see, et töötingimused paranevad ja et vastavalt politsei muutunud ülesannetele või teatavatele võimetele, mis meile on juurde tulnud, suudaksime neid ka võimalikult hästi siseturvalisuse tagamiseks kasutada ja katta," lausus Tamm.

Uue kvartali loomisel tuleb arvestada aga sedagi, et kolmandik planeeringualast on määratud haljasalaks, mida piirata lubatud pole. Sellele osale on lubatud kavandada näiteks ala läbivaid jalgteid.

"Meil on seal tehtud varasemalt ka keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang ja roheala säilib, seal on ka kaitsealuseid liike," ütles Vuks.

Parkimislahendus täpsustub projekteerimise käigus ja enne ehitusloa taotlemist tuleb korraldada arhitektuurivõistlused. Detailplaneering on avalikul väljapanekul 19. juunist kuni juuli keskpaigani. Detailplaneeringu kehtestamiseni loodab linnavalitsus jõuda sügisel.