"Senine relvaseadus on kirjutatud hoopis teisel ajal ja hoopis teistes oludes. Praeguse julgeolekuolukorra valguses on loomulik, et me neid asju üle vaatame ja analüüsime. Tegelikkuses on laiem protsess ministeeriumis käinud juba mõnda aega," ütles siseminister Igor Taro neljapäeval ERR-ile.

"Üks oluline põhimõte, millest me lähtume, on see, et iga Eesti inimene teaks, mis on tema rollid kriisi ja sõja korral ja ta suudaks neid ka täita efektiivselt. Teine põhimõte, mille osas me oleme koalitsioonis ka valdkonnaüleselt kokku leppinud, on et igasugust lolli bürokraatiat, topeltkontrolli ei peaks olema mitte üheski teemas," selgitas minister.

Taro sõnul on Eesti relvaseadus selliste kitsaskohtade poolest kurikuulus ning mitmed selle nõuded ei paista oma kattuvuse tõttu väga mõistlikud. "Kindlasti on meil selles osas väga palju kokkupuutepunkte – kui me sellised ebamõistlikkused saame sealt ära korjata, muutub olukord juba oluliselt paremaks," selgitas ta.

Palvele tuua näiteid praegu kehtivatest piirangutest, mis tema hinnangul võiks kaotada, tõi Taro esile kaitseliitlasi ja abipolitseinikke puudutavad reeglid.

"Need võivad olla vabatahtlikud, kellel on olemas teenistusrelv, kes on kõik nõuded juba täitnud selleks, et teenistusrelva oma ülesannete täitmisel kasutada. Aga samal ajal, kui nad sooviksid võtta relva tsiviilkäibesse, siis nad peaks hakkama kõiki neid nõudeid uuesti täitma, kuigi nad on juba korra eksamid ja koolitused läbi teinud ning tõenäoliselt ka harjutavad korraliselt – see ei ole mõistlik," rääkis ta.

"Ja kindlasti on meie eesmärk jälgida ka seda, et relvade käsitlemise oskus paraneks ja et see õigus laieneks lojaalsetele Eesti Vabariigi kodanikele. See on kindlasti oluline põhimõte – ma mõtlen Eesti riigile lojaalsetele, seda ei saa laiendada ükskõik kellele," rõhutas Taro.

Rahumägi näeb vajadust muuta relvaomamise senist filosoofiat

Relvaseaduse muutmise teemal toimus kolmapäeval siseministeeriumis huvirühmade ja riigi esindajate vahel kohtumine, millel osalenud ettevõtja ning julgeolekuekspert Jaanus Rahumägi kirjutas sotsiaalmeedias, et käivitatud protsessi eesmärk ei peaks olema ainult relvaseaduse muudatused vaid tsiviilkäibes relvade kasutuse senise filosoofia muutmine.

"Eesmärk on täita Eesti laiapõhjaline riigikaitse kontseptsioon reaalse sisuga. Uue relvaseaduse eesmärk ei tohi olla ainult tehniline regulatsioonide muutmine, vaid kodanike ja riigi võimaluste suurendamine enese- ja riigikaitses. See on kontseptuaalne muutus, kus kodanikel avardatakse relvade käitlemise võimalusi enese- ja riigikaitse eesmärgil, relvade soetamisel ja asjatundlikul käsitlemisel, mitte ei takistata sihilikult nagu seni," kirjutas Rahumägi.

"Ettepanekute koostajate eesmärk ei ole kodanike ettevalmistamine iseseisvalt osaleda võimalikus relvakonfliktis, vaid eelkõige valmistada võimalikult paljud soovijad ette relvade ohutuks ja asjatundlikuks käsitlemiseks," lisas ta.

Kohtumisel siseministeeriumis osalesid Rahumäe postituse kohaselt lisaks Tarole ning sise- ja kaitseministeeriumi ametnikele ka Jahimeeste seltsi, Laskurliidu, Relvaomanike liidu ja Turvaettevõtete liidu esindajad, riigikogu liikmed Mati Raidma ja Peeter Tali, advokaat Aku Sorainen ja erukindral Riho Ühtegi.

Rahumägi loetles ka teisi valdkondi, kus ta näeb vajadusi muutusteks. Tema sõnul peaks relvaseaduse muutmisega lihtsustama kodanike jaoks enda, oma pere ja vara kaitsmist võimaliku vägivaldse kallaletungi vastu, hoogustama lasketreeninguteks sadade lasketiirude ja laskekohtade ehitamist üle riigi ning tooma koolidesse tulirelvade ohutu käsitlemise ja kasutamise õpetuse, mis valmistaks noored ette kaitseväeteenistusse ja tulevasse ellu siirdumiseks.

Taro siiski hoidus selliste konkreetsete muudatuste nimetamisest, rõhutades, et osa muutusi on võimalik kiiremini ellu viia, teised aga nõuavad rohkem aega.

"Need kõik ettepanekud väärivad kaalumist. Ma ei saa nüüd lubada, et kõik need ettepanekud kohe üks ühele saavad ka ellu viidud – väike analüüs peab ka olema, et mis on mõistlikult ja kiirelt tehtavad asjad, millised asjad on lihtsamalt tehtavad asjad õiguslikus mõttes ja mis vajaksid rohkem aega. See sortimine alles tuleb," rääkis siseminister.

"Aga seda ma saan küll öelda, et me oleme nende inimestega samal pool lauda. Ma ise kaitseliitlase ja reservohvitserina näen seda teemat samamoodi nagu kõik need teised inimesed, kes Eesti sisejulgeoleku pärast muretsevad," rõhutas Taro.

Relvade ja relvaomanike hulk võib suureneda

Küsimusele, kas kavandatavad muudatused toovad kaasa relvade laiema leviku ühiskonnas, vastas siseminister, et see ei saa olla omaette eesmärk, kuid see võib juhtuda.

"Relv on vahend mingi eesmärgi saavutamiseks. Eesmärk, nagu ma ütlesin, on ikkagi see, et iga Eesti inimene teaks, mis on tema roll või rollid. Rolle võib igal inimesel olla erinevaid, aga et ta suudaks neid efektiivselt täita. Kui selleks on tal tarvis relvakasutamist osata või mingil põhjusel ka seda omada, siis see peaks olema võimalik ilma ebamõistlike takistusteta. See võiks olla formuleering. Kui see toob mingil määral arvu kasvu, ju on see siis vajalik," rääkis Taro.

"Aga ma ütlen, et see kõik peab lähtuma eesmärgist ja kui me võrdleme relvaomanike hulka naaberriikidega, Soomega näiteks või mingite teiste riikidega meie naabruses, siis meil ta ongi väga väike. Nii relvaomanike hulk proportsionaalselt kui ka harjutuspaikade, tiirude laskepaikade hulk. Siin on ilmselt teatud lüngad ja see korrektsioon peab tulema, kui me selle eesmärgi poole püüdleme," rõhutas ta.

Liikumist Soomega sarnasema relvafilosoofia poole rõhutas ka Rahumägi oma postituses: "Arvestades, et koosolekul valitses teemakäsitlusel üksmeel, on see kinnituseks, et Lääne-Euroopast üle võetud relvafilosoofia, kus elanike käes olevaid relvi käsitletakse ohuna ja millele on Eesti politseiametnikud omaalgatuslikult veel vinti peale keeranud, on oma aja ammu ära elanud. Vaja on muutust, mis vastaks Soome, st. meie piirkonna, laiapindse riigikaitse filosoofiale, kus relvi tundvaid ja omavaid kodanikke nähakse võimalusena."

Rahumägi mainis ka kartust, et siseministeeriumi ja rahva algatust relvaseaduse muutmiseks võivad hakata takistama anonüümsed ametnikud. "Arvestades aga meie geopoliitilist olukorda ja vältides teema vajumist anonüümsesse kabinetivaikusesse, ei tohiks lasta sellel juhtuda. Uus relvaseadus, mis sisustab laiapindse riigikaitse, tuleb selle riigikogu koosseisus vastu võtta," rõhutas ta.

Taro ütles muudatuste ajaraami kohta, et palju sõltub praegu käivatest koalitsioonikõnelustest, aga sisuliselt on toimumas relvaseadusega kaks paralleelset protsessi. Ühes vaadatakse kogu seaduse terviktekst üle eesmärgiga leida sellest akuutset muutmist vajavad punktid, mida saab kiiresti teha, ilma väljatöötamiskavatsust (VTK) koostamata. Teine protsess aga hõlmaks täiesti uue relvaseaduse koostamist, mis võiks aega võtta kuni paar aastat.  

"Kogu seaduse ümberkirjutamine võib võtta natuke aega, võib-olla isegi paar aastat. Aga on teatud asjad, mis vajavad kõige kiiremat lahendamist ja nendega saame kiiremini edasi minna," märkis siseminister.