Prügi käsitletakse juba praegu ressursina. Eesti Keskkonnateenuste Tartu prügila töötajad parandavad koduse sorteerimise vigu ja teevad täiendavat täppistööd, eraldades näiteks paberi ja papi.

"Siin tehakse see sorteerimise osa, kus paber ja papp eraldatakse.  Need on järelkasutuses hoopis teistsuguste eesmärkidega. Valge paber on ühesugune, papp ja kartong on hoopis teistsuguse koostisega," selgitas Eesti Keskkonnateenuste lõuna regiooni juht Mart Laidmets.

Nii lähevad ka teised prügisordid prügijaamas eraldi, et taaskasutussüsteem toimida saaks. Plastikust saab näiteks fliisi ja graanuleid.

"Siin kohapeal on nii-öelda valmistoodang, mis pressitakse kokku, ja kes parimat hinda pakub, see tuleb viib selle ära ja siis läheb see jälle taaskasutusse," ütles Laidmets.

Suure osa meie jäätmetest moodustavad siiski jätkuvalt segaolmejäätmed, mis lähevad näiteks põletusse. Samamoodi jätkates ähvardab Eestit peagi kopsakas Euroopa Liidu trahv. Eesti ei ole selles kuidagi punase laterna rollis, sarnases olukorras on lisaks Eestile veel umbes 18 riiki.

"See osa, mis me olmejäätmetest suudame toodeteks teha, on ainult 30 protsenti, aga me peaksime seda tegema palju tublimalt. Me peaksime vähemalt 55 protsenti olmejäätmetest ringlusse võtma ehk neist peaksid saama tooteid. See hüpe on päris suur, mis meil tuleb umbes pooleteise aastaga ära teha," rääkis kliimaministeeriumi ringmajanduse osakonna juhataja Sigrid Soomlais.

Kliimaministeerium tahab, et inimesed sorteeriksid prügi hoolikamalt. Praegu on see aga paljudele ebamugav ja just see on põhjus, miks inimesed jäätmeid ei sorteeri.

"Kui Eestis käia ringi, küsida inimestelt, et kas neil on lihtne jäätmeid ära anda ja kodus liigiti koguda, siis kahjuks reeglina on vastus: ei ole. Ei ole vastavaid konteinereid, jäätmejaamad ei ole sobivatel aegadel lahti, pakendijäätmeid on ebamugav viia kaugele konteinerisse, mis on juba risustatud teiste jäätmetega või ületäitunud pakendijäätmetega. Probleeme on hästi palju," lausus Soomlais.

Laidmetsa sõnul oleneb sorteerimine väga omavalitsusest.

"On neid, kus see toimib juba väga hästi, kus uued hanked ongi tehtud nendel põhimõtetel, mis on ka väljatöötamiskavatsuses kirja pandud, aga on ka neid, kus ikkagi on arenemisruumi väga palju," ütles ta.

Kuna kohalikud omavalitsused on need, kes prügi sorteerimist organiseerivad, toob prügireform just neile hulga kohustusi juurde. Muuhulgas peavad omavalitsused organiseerima prügi sorteerimiseks mugavad tingimused, võimaldama selgitavad juhendid, kuidas prügi sorteerimine käib ja tagama järelevalve. Nende kohustuste täitmiseks tahab ministeerium omavalitsustele toetust anda ja edasiste püsikulude rahastamiseks sisse seada jäätmetasu.

"Me ise oleme ette näinud, et see ei peaks olema inimesele liiga koormav rahaliselt. Oleme ise mõelnud, et kuskil kaks eurot kuus võiks olla see summa, mis majapidamisele juurde tuleb," lausus Soomlais.

Igapäevaselt Tartus prügiautoga ringi sõitev Mihkel Treimann rääkis, et olukorda just kiita ei saa.

"Kui aus olla, siis väga hea pilt ei ole. Enamus või väga paljud endiselt ei oska sorteerida biojäätmeid ja olmejäätmeid eraldi. Biojäätmetes on väga palju olmejäätmeid – tuhka, nii-öelda klaasi, mida iganes sealt leida võib – ja siis me peamegi tegema tühisõidu," ütles Treimann.

Päevas tuleb Treimanni sõnul umbes 15 kuni 20 kasti maha jätta. Mõnikord klient aga pääseb napilt.

"Kui on üks kott (valesti pandud), siis ma veel võin pigistada silma kinni, aga kui seal on rohkem, siis ma peaks tegelikult maha jätma kasti," lausus Treimann.

Kui tihti võib jääda mulje, et mis sellest prügist ikka sorteerida, kui kokkuvõttes valatakse kõik ühtekokku, siis tegelikult on ka prügiautos igal prügisordil oma koht.   

Prügiettevõtetele tähendab reform Laidmetsa sõnul suurema masinapargi hankimist ja rohkema tööjõu palkamist. Mida aga kõik see kokkuvõttes tähendab tavainimesele? Kindlasti tuleb hoolikamalt hakata valima, kuhu prügikasti enda prügi visata. Samuti tuleb tõenäoliselt maksta jäätmetasu.

Tublile sorteerijale Soomlaisi sõnul muid suuri kohustusi reform ei too. Kõik teised peavad aga rahakotirauad rohkem valla lööma.

"Kui need tingimused on igas Eestimaa nurgas loodud ja inimesed saavad väga mugavalt oma olmejäätmeid üle anda, siis see, kes otsustab, et ta ikkagi ei taha neid võimalusi kasutada, tema maksab rohkem. Ja see, kes on tubli ja kasutab kõiki võimalusi, mis on talle loodud, tema saab hoida oma jäätmearveid madalamal," rääkis Soomlais.

Nii Soomlaisi kui ka Laidmetsa sõnul ei pea korteriühistud muretsema, kas lisakonteinerid kuhugi ära mahuvad.

"Ega siis prügi juurde ei tule. Lihtsalt see suur hirmus kast, mida vanasti nimetati segaolmeks, jääb ilmselt väga palju väiksemaks ja tuleb juurde teisi erinevaid väiksemaid. Kokkuvõttes pigem maht jääb väiksemaks," ütles Laidmets.

Praegu on reform ettepanekute faasis. Soomlaisi sõnul võiks muudatuste jõustumiseni jõuda 2025. aastal.