Eestirootslased tahavad oma kultuuri jaoks lisaraha

Eestirootslaste kultuuriomavalitsus saatis kultuuriministeeriumile pöördumise, kus nad soovivad rannarootsi kultuuriruumi toetusprogrammi loomist. Pöördumises leitakse, et praegu on rannarootsi kultuuri areng rahapuudusel pärsitud.
Eestirootslaste kultuuriomavalitsus sai sellel aastal kultuuriministeeriumilt tegevustoetusena 57 500 eurot. Pöördumises mainitakse, et lisaks sellele said rannarootsi kultuuripärandi või asualadega seotud projektid ligi 23 000 eurot Rahvakultuuri Keskuse programmist "Saarte pärimuskultuuri toetamine".
Eestirootslaste kultuuriomavalitsuse juhatuse liikme Jana Stahli sõnul on aga rida rannarootsi kultuuri arendamisega seotud asju, mis praegu üldse toetuse raamidesse ei mahu.
"Mille jaoks siis täna tegelikult meetmed puuduvad on loomeettevõtlus, kultuuriturismi arenguvõimaluste loomine ja muud sellised arendustegevused," ütles Stahl.
Seetõttu tehti ettepanek, et riik looks olemasolevatele kultuuriruumi toetusprogrammidele sarnase mahuga rannarootsi kultuuriruumi toetusprogrammi. Kirjas on toodud võrdluseks, et näiteks Kihnu kultuuriruumi programmi maht oli 2023. aastal 115 000 eurot, Setomaa programmi maht 199 000 ja Vana-Võromaal 110 000 eurot.
Jana Stahl selgitas, et eestirootslaste kultuuriomavalitsusel on juba lähiaastatel käsil mitu suuremat ettevõtmist, mille puhul oleks lisatoetusest suur abi.
"Lühemas perspektiivis on kultuuriomavalitsuses ettevalmistamisel eestirootslaste laulu- ja tantsupidu ja 2025 Eesti Rahva Muuseumi näitus rannarootslastest ja mõttes on olnud, et tegelikult see sama laulu- ja tantsupidu võiks edasi areneda suurepäraseks suvefestivaliks. Samuti on väljaarendamisel kultuurivärav eestirootslaste kultuuripärandi tutvustamiseks, Visit Aiboland."
Toimetaja: Mirjam Mäekivi