"Kohtumine on osa läbirääkimistest õpetajate ja valitsuse vahel, et leida lahendus madalast töötasust tulenevale õpetajate töölt lahkumisele, ülekoormusele ja järelkasvu puudusele," teatas õpetajate ametiühing.

Voltri sõnul on kurvastav, et õpetajate palgaküsimus, kus koalitsioonierakonnad olid valimisdebattides täiesti üksmeelel, on nüüdseks jõudnud õpetajate hoiatusstreigini.

"Kevadel sõlmitud koalitsioonileping vastab Eesti õpetajate ootusele ning adresseerib õigesti palkade konkurentsivõime vajalikkust. Aga siis hakkas valitsus andma märku, et plaanis on kokkulepet murda, lausa külmutada palgad aastateks. See on tekitanud õpetajate enamuses arvamuse, et enam ei aita muu kui streik," selgitas Voltri. "Siiski väga loodame, et jõuame mõistliku kompromissini. Küsimus on valitsuse prioriteetides."

Läbirääkimistel esitavad haridustöötajad järgnevad ettepanekud:

- õpetajate palkade alammäära tõstmine 2024. aastal vähemalt kaheksa protsenti;

- kollektiivlepingu sõlmimine järgnevaks neljaks aastaks, mis tagab iga-aastase palga alammäära tõusu;

- alushariduse õpetajate palkade seotuse säilimine alammääraga ning selleks vajaliku lisarahastuse tagamine omavalitsusetele.

Reedel toimub Tartus järgmine kohtumine riikliku lepitaja vahendusel palgatüli lahendamiseks haridus- ja teadusministeeriumi, Eesti Haridustöötajate Liit (EHL) ja Eesti Linna ja Valdade Liidu vahel.

Eesti Haridustöötajate Liit (EHL) on Eesti suurim õpetajate ning teiste haridusala töötajate esindusorganisatsioon ja ametiühing. EHL osaleb haridusasutuste ja kohalike omavalitsuste vaheliste kokkulepete sõlmimises ning töötasu ja töötingimuste küsimuste lahendamisel. EHL esindab õpetajaid töötasu läbirääkimistel valitsusega.