Berliin püüab saavutada ka kokkulepet põgenike lähteriikidega, et nood võtaksid tagasi asüülitaotlejad, kellele varjupaika ei anta. Berliin pakub nende riikide kodanikele võimalust Saksamaale tööle tulla ja selleks seaduslikult sissesõiduluba taotleda.

Kantsler Olaf Scholzi ja 16 liidumaa juhtide öö otsa kestnud kõnelustel nõustus valitsusjuht uurima võimalust, et asüülitaotluste läbivaatamise protsess toimuks väljaspool Euroopa Liitu.

Viimastel kuudel on Süüriast ja Afganistanist saabujate arv järsult kasvanud ning vallandanud Saksamaal järjekordse tulise debati. Kohalikud võimud kurdavad, et ei tule suure varjupaigataotlejate hulgaga toime.

Üldise mure taustal on parempoolse erakonna Alternatiiv Saksamaale (AfD) populaarsus tõusnud 22 protsendini ja nad edestavad 16-protsendise toetusega Scholzi sotsiaaldemokraate.

Rohkearvuliste põgenikega seotud "vaieldamatult tohutud väljakutsed" on teinud hädavajalikuks tiheda koostöö probleemi lahendamiseks, ütles Scholz kõneluste järel pressikonverentsil.

Praeguse korra järgi saab Saksamaale saabuv põgenik voodi pagulaskeskuses ja 182 eurot igapäevasteks vajadusteks. Mõne aja pärast saadetakse ta korterisse ja asüülitaotlusele vastust oodates saab ta veel rahalist abi kuni 410 eurot kuus. Pärast 18 kuud tõuseb abisumma 502 euroni kuus.

Kuna Saksamaa finantsabi asüülitaotlejatele olevat heldem kui teistes riikides, otsustasid valitsus- ja liidumaade juhid hakata suurimat toetussummat edaspidi andma alles alates 36. kuust.

Sisse seatakse ka spetsiaalselt migrantidele mõeldud maksekaart igapäevavajaduste rahuldamiseks, et tulijad ei saaks hakata raha koju saatma.

Rahandusminister Christian Lindner kirjutas sotsiaalvõrgustikus X, et abisummade kärpimine toob kuni miljard eurot kokkuhoidu.