Viimase nelja nädala tulemuste põhjal toetab EKRE-t 23,2 protsenti, Isamaad 22,4 protsenti ja Reformierakonda 19 protsenti valimisõiguslikest kodanikest.

EKRE toetus nädalaga ei muutunud ning on püsinud samal tasemel alates augusti lõpust. Teisel kohal oleva Isamaa toetus tõusis nädalaga 2,2 protsendipunkti võrra ning kolmandal kohal oleva Reformierakonna toetus langes nädalaga ühe protsendipunkti võrra. Isamaa toetus on kõrgeimal ning Reformierakonna toetus madalaimal tasemel alates 2019. aasta algusest, kui Norstat erakondliku eelistuse küsitlustega alustas. EKRE edu Isamaa ees on nüüd 0,8 protsendipunkti ning Reformierakond jääb Isamaast 3,4 protsendipunkti kaugusele.

Esikolmikule järgnevad Keskerakond (14,5 protsenti), Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) (9,9 protsenti) ning Eesti 200 (6,1 protsenti). Ühegi esikolmikule järgneva erakonna toetus nädalaga märkimisväärselt ei muutunud.

Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 10. oktoobrist – 6. novembrini ning kokku küsitleti 4002 valimisealist Eesti kodanikku.

Koalitsioonierakondi toetab kokku 35 protsenti ning opositsioonierakondi 60,1 protsenti vastajatest.

Tulemuste presenteerimisel on MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja Norstat Eesti AS keskendunud viimase nelja nädala koondtulemusele, mis tähendab, et valimiks kujuneb vähemalt 4000 inimest, millest on erakondade suhtelise toetuse arvutamisel välja arvatud erakondliku eelistuseta valijad. Maksimaalne veamäär sõltub suurima grupi proportsiooni suurusest. Antud küsitluses oli suurimaks grupiks EKRE toetajad ning sellisel juhul on veamäär +/-1,58 protsenti. Teiste erakondade reitingute puhul on veamäär väiksem, näiteks Eesti 200 puhul +/-0,9 protsenti. Sellisel kujul erakondade toetusprotsentide arvutamine tasandab üksikutes küsitlustes esinevad kõikumised, mis tulevad nii suuremast statistilisest veast kui ka lühiajalise mõjuga sündmustest.

Norstat viis küsitlused läbi ajavahemikel 10.10–13.10, 16.10–20.10, 23.10–27.10 ja 30.10–6.11 ning nendele vastas kokku 4002 18-aastast ja vanemat Eesti kodanikku. Valimi võimalikult esindusliku jagunemise eesmärgil teostati küsitlused kombineeritud meetodil – telefoniküsitluses ning veebiküsitluses. Valimi andmed on tulemuste esinduslikkuse tagamiseks kaalutud vastavaks valimisõiguslike kodanike proportsionaalsele jaotusele peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel.