Keskerakonna toetust kisub alla suhteline eesti häälte kaotus
Isamaale esimest korda alla jäänud Keskerakonna üldtoetuse languse üks põhjus on suhteliselt suurem toetuse langus eestlasest valijate hulgas, samas kui erakond on pärast uue esimehe valimist suutnud saada juurde toetust muust rahvusest valijate seas.
Kui võtta aluseks kahe uuringufirma, Kantar Emori ja Norstati küsitlused, ilmneb sarnane tendents – Keskerakond on pärast juhivahetust kaotanud eestlastest ja võitnud juurde muust rahvusest toetajaid. Kuid kuna eestlastest toetajaid on kaotatud rohkem, kui juurde on tulnud muust rahvusest toetajaid, on ka erakonna üldtoetus langenud.
Kantar Emori augustikuises küsitluses oli Keskerakonna üldtoetus 17, septembrikuises aga 16 protsenti.
Kui võtta Emori küsitluses detailsemalt lahti vastajate seisukohad rahvuse pinnalt, siis oli augustis Keskerakonnal eestlastest toetajaid 9,3 protsenti, septembris aga 7,0 protsenti.
Samal ajal kasvas toetus muust rahvusest vastajate seas 45,8 protsendilt 51,8 protsendile. See aga ei korvanud üldtoetuse väikest langust.
Norstati koondtulemusi enne ja pärast Keskerakonna erakorralist kongressi vaadates oli üldtoetus vahemikus 14. august kuni 11. september tehtud küsitluses 17,2 protsenti. 4. septembrist 2. oktoobrini tehtud küsitluses aga 15,3 protsenti. Ehk Keskerakonna üldtoetuse langus on Norstati küsitluses olnud veel suurem kui Emoril.
Kuid tendentsid on vastajate rahvust silmas pidades samad. Eestlastest vastajate puhul langes Keskerakonna toetus 11,9 protsendilt 9,1 protsendile. Muust rahvusest vastajate seas kasvas 45,7 protsendilt 49,8 protsendile.
Et eestlastest vastajaid on valimis rahvastiku koosseisu arvestades rohkem, ei ole korvanud muust rahvusest toetajate lisandumine eestlastest vastajate seas toimunud langust.
10. septembril Paides toimunud Keskerakonna erakorralisel kongressil valiti erakonna esimeheks Mihhail Kõlvart, kes pälvis 543 delegaadi toetuse. Tema vastaskandidaat Tanel Kiik kogus 489 häält.
Toimetaja: Urmet Kook