Viimaste tulemuste põhjal toetab EKRE-t 23,1 protsenti,  Reformierakonda 23 protsenti ja Isamaad 16,7 protsenti valimisõiguslikest kodanikest.

Reformierakonna toetus langes nädalaga 1,4 protsendipunkti võrra ning viimase kolme nädalaga on see langenud 2,9 protsendipunkti võrra. EKRE toetus nädalaga ei muutunud.

Politoloog Martin Mölder ütles Reformerakonna langust kommenteerides Postimehele, et erakond pole viimasel ajal millegi positiivsega silma paistnud - tooni on andnud hoopis peaminister Kaja Kallase (RE) nn idavedude skandaal ja kohmakas eelarveprotsess. "Kui vaatame Norstati iganädalasi tulemusi - mitte nelja nädala koondtulemust -, siis need on Reformierakonnal viimasel ajal selgelt järjest madalamad, vahe ulatub viie protsendini. Nelja nädala koondtulemus jääb aga lähinädalatel ilmselt EKRE-le alla." Möldri sõnul võib Reformierakond veelgi toetust kaotada väga ebapopulaarse automaksu tõttu ning silmapiiril on vihakõne eelnõu, mis samuti tõotab tuua palju negatiivset vastukaja.

Politoloog Tõnis Saarts tõi välja, et kui varem suutis Reformierakond Andrus Ansipi juhtimisel valijatele sisendada, et kes ei ole meiega, on Vene presidendi Vladimir Putiniga, siis Kaja Kallasel selline vastandamine eriti pärast idavedude skandaali ei õnnestu.

Tõusvas trendis jätkab Isamaa, mille toetus on viimase seitsme nädalaga kasvanud 6,9 protsendipunkti võrra. Isamaa toetus on kõrgeimal tasemel alates 2019. aasta algusest, kui Norstat erakondliku eelistuse küsitlustega alustas.

Esikolmikule järgnevad Keskerakond (14,9 protsenti), SDE (10,5 protsenti) ning Eesti 200 (6,3 protsenti). Keskerakonna toetus on viimase seitsme nädalaga langenud 3,6 protsendipunkti võrra.

Koalitsioonierakondi toetab kokku 39,8 protsenti ning opositsioonierakondi 54,7 protsenti vastajatest. 

Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 11. septembrist 9. oktoobrini ning kokku küsitleti 4000 valimisealist Eesti kodanikku.

Tulemuste presenteerimisel on MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja Norstat Eesti AS keskendunud viimase nelja nädala koondtulemusele, mis tähendab, et valimiks kujuneb vähemalt 4000 inimest, millest on erakondade suhtelise toetuse arvutamisel välja arvatud erakondliku eelistuseta valijad. Maksimaalne veamäär sõltub suurima grupi proportsiooni suurusest. Antud küsitluses oli suurimaks grupiks EKRE toetajad ning sellisel juhul on veamäär +/-1,6 protsenti. Teiste erakondade reitingute puhul on veamäär väiksem, näiteks Eesti 200 puhul +/-0,92 protsenti.  

Norstat viis küsitlused läbi ajavahemikel 11.09-18.09, 18.09-25.09, 26.09-02.10 ja 03.10-09.10 ning nendele vastas kokku 4000 18-aastast ja vanemat Eesti Vabariigi kodanikku. Valimi võimalikult esindusliku jagunemise eesmärgil teostati küsitlused kombineeritud meetodil – telefoniküsitluses ning veebiküsitluses. Valimi andmed on tulemuste esinduslikkuse tagamiseks kaalutud vastavaks valimisõiguslike kodanike proportsionaalsele jaotusele peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel.