Viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 24,4 protsenti, Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda (EKRE) 23 protsenti ja Isamaad 15,8 protsenti valimisõiguslikest kodanikest.

Esikolmikule järgnevad Keskerakond (15,3 protsenti), Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) (10,2 protsenti) ning Eesti 200 (6,4 protsenti). Neljandaks langenud Keskerakonna toetus on kuue nädalaga langenud 3,2 protsendipunkti võrra.

Liidrikohal püsiva Reformierakonna toetus nädalaga märkimisväärselt ei muutunud, kuid viimase kahe nädalaga on see siiski langenud 1,5 protsendipunkti võrra. Teisel kohal olev EKRE jääb peaministriparteist 1,4 protsendipunkti kaugusele ning rahvuskonservatiivide toetus on viimased seitse nädalat olnud vahemikus 23-24 protsenti. Kolmandaks tõusis Isamaa, kelle toetus on kuue nädalaga tõusnud kuue protsendipunkti võrra ning on kõrgeimal tasemel alates 2019. aasta algusest, kui Norstat erakondliku eelistuse küsitlustega alustas.

Koalitsioonierakondi toetab kokku 41 protsenti ning opositsioonierakondi 54,1 protsenti vastanutest.

Norstat viis küsitlused läbi ajavahemikel 04.09-11.09, 11.09-18.09,  18.09-25.09 ja 26.09-02.10 ning nendele vastas kokku 4000 18-aastast ja vanemat Eesti kodanikku. Valimi võimalikult esindusliku jagunemise eesmärgil teostati küsitlused kombineeritud meetodil – telefoniküsitluses ning veebiküsitluses. Valimi andmed on tulemuste esinduslikkuse tagamiseks kaalutud vastavaks valimisõiguslike kodanike proportsionaalsele jaotusele peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel.

Küsitluse maksimaalne veamäär sõltub suurima grupi proportsiooni suurusest. Antud küsitluses oli suurimaks grupiks Reformierakonna toetajad ning sellisel juhul on veamäär +/-1,62 protsenti. Teiste erakondade reitingute puhul on veamäär väiksem, näiteks Eesti 200 puhul +/-0,92 protsenti.