Viimaste tulemuste põhjal toetab Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda (EKRE) 23,3 protsenti,  Reformierakonda 20,6 protsenti ja Isamaad 19,3 protsenti valimisõiguslikest kodanikest. EKRE toetus püsis sisuliselt sama.

Viimase viie nädalaga on peaministripartei kaotanud toetusest 5,3 protsendipunkti. Nii madal pole Reformierakonna toetus alates 2019. aasta algusest korraldatavas Norstati erakondliku eelistuse küsitluses veel olnud.

Kolmandal kohal oleva Isamaa toetus tõusis nädalaga 1,4 protsendipunkti võrra. Üheksa nädalat kestnud tõusu jooksul on Isamaa oma toetust kasvatanud kokku 9,5 protsendipunkti võrra. Isamaa toetus on kõrgeimal tasemel alates 2019. aasta algusest, kui Norstat erakondliku eelistuse küsitlustega alustas.

Esikolmikule järgnevad Keskerakond (14,5 protsenti), SDE (10,3 protsenti) ning Eesti 200 (6,4 protsenti). Nende toetus oluliselt ei muutunud.

Koalitsioonierakondi toetab kokku 37,3 protsenti ning opositsioonierakondi 57,1 protsenti vastajatest.

Nädala vaates olid muutused veel järsemad

Kui eraldi vaadata Norstati uuringu viimase nädala tulemusi, siis on muutused veel järsemad. Reformierakonna toetus oli 16.-20. oktoobri seisuga langenud eelnenud nädala 20,4 protsendilt 18,3 protsendile. Isamaa toetus kasvas 20,1 protsendilt 22,6 protsendile. Keskerakonna toetus langes 15,9 protsendilt 13,1 protsendile.

EKRE toetus oli 24,6 protsenti, SDE toetus 10,1 protsenti ja Eesti 200 toetus 6,6 protsenti.

Politoloog: Reformierakonna toetuse langus on märgatav eestlastest valijate hulgas

Tartu ülikooli politoloog Martin Mölder rääkis Postimehele erakondade toetuste muutusi kommenteerides, et tõenäoliselt saab 2023. aasta sügisele kunagi tagasi vaadata kui perioodile, mil Eesti poliitilisel maastikul toimus suurem ümberjoondumine.

"Väga mitu muutust on hetkel toimumas paralleelselt ning märkimisväärse kiirusega. Kui need jätkuvad ja veelgi enam, kui nad püsivad, näeme peagi sootuks teistsugust võimujaotust parteisüsteemis, mis osalt juba praegu on karjuvas vastuolus võimu jaotusega riigikogus," märkis Mölder.

Ühelt poolt jätkab Reformierakonna toetus langust, mida on Mölderi sõnul näha nii nelja nädala koondtulemustes kui ka iganädalastes toetusnumbrites. Viimastes on Reformierakond langenud alla 20 protsendi ning on positsioonilt praegu kolmas Isamaa ja EKRE järel.

Ilmselt langeb Reformierakonna nelja nädala koondtoetus ka järgmisel nädalal, sest kõik viimased muutused nädalastes tulemustes on olnud selgelt allapoole.

"Toetuse langus on olnud märgatav just eestlastest valijate hulgas, keda ilmselt Kaja Kallase idavedude skandaal rohkem mõjutab, ning on langenud selles valijagrupis Norstati reitingute ajaloo kõige madalamale tasemele," tõi Mölder esile.

Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 18. septembrist 13. oktoobrini ning kokku küsitleti 4002 valimisealist Eesti kodanikku.

Uuringu tulemuste esitamisel keskenduvad Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat viimase nelja nädala koondtulemusele, mis tähendab, et valimiks kujuneb vähemalt 4000 inimest, millest on erakondade suhtelise toetuse arvutamisel välja arvatud erakondliku eelistuseta valijad. Maksimaalne veamäär sõltub suurima grupi proportsiooni suurusest. Antud küsitluses oli suurimaks grupiks EKRE toetajad (23,3 protsenti) ning sellisel juhul on veamäär +/-1,59 protsenti. Teiste erakondade reitingute puhul on veamäär väiksem, näiteks Eesti 200 puhul +/-0,92 protsenti. Sellisel kujul erakondade toetusprotsentide arvutamine tasandab üksikutes küsitlustes esinevad kõikumised, mis tulevad nii suuremast statistilisest veast kui ka lühiajalise mõjuga sündmustest.

Norstat tegi küsitlused 26.09–02.10, 3.10–9.10, 10.10–13.10 ja 16.10–20.10 ning nendele vastas kokku 4002 18-aastast ja vanemat Eesti kodanikku. Valimi võimalikult esindusliku jagunemise eesmärgil tehti küsitlused kombineeritud meetodil – telefoni- ning veebiküsitluses. Valimi andmed on tulemuste esinduslikkuse tagamiseks kaalutud vastavaks valimisõiguslike kodanike proportsionaalsele jaotusele peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel.