Euroopa Parlament andis tänavu märtsis heakskiidu plaanile, mille järgi peaks Euroopa Liidu eluhooned muutuma juba lähitulevikus tunduvalt energiatõhusamaks: eluhoonete energiatõhususe klass peaks olema 2030. aastaks vähemalt E ja 2033. aastaks vähemalt D.

Eestis tähendaks see, et kümmekonna aastaga peaks renoveeritama kümneid ja kümneid tuhandeid elumaju ning algatus on siin pälvinud ohtralt kriitikat, kuna nii kiiresti ei pruugi olla võimalik eesmärgini jõuda.

Sel nädalal kirjutas aga Yle, et majade sundrenoveerimist ei pruugi siiski tulla - riigid võivad saada Euroopa Liidult loa renoveerimise ulatuse üle ise otsustada ja see tähendaks, et EL-i hoonete energiatõhususe direktiivide läbirääkimistel loobutaks üksikute hoonete remondinõuetest.

Väljaande teatel liiguvad Euroopa Komisjon, parlament ja nõukogu selles suunas, et nõuded kehtiksid iga riigi keskmisele hoonefondile, mitte aga igale hoonele eraldi. Lisaks saaksid riigid õiguse ise otsustada, millistele hoonetele ja millises mahus on remont suunatud. Ühtlasi loobutaks üleeuroopalisest energiasertifikaatide ühtlustamisest.

Kui direktiiv sellisel moel vastu võetaks, saaks hooneid renoveerida lähtuvalt elanike majanduslikust olukorrast, maja seisundist ja tehnilistest vajadustest.

Kliimaministeeriumi elamumajanduse valdkonnajuht Veronika Valk-Siska ütles ERR-ile, et Euroopa Parlamendi seisukohad on tunduvalt ambitsioonikamad kui lähenemine, mille on sama direktiivi asjus kokku leppinud EL-i liikmesriigid, sealhulgas Eesti.

"Me ei saa nõustuda kõigi Euroopa Parlamendi ettepanekutega ning soovime hoida liikmesriikidega kokku lepitud joont, mis annab riikidele rohkem paindlikkust," sõnas ta.

Valk-Siska tõi välja, et möödunud aastal liikmesriikidega kokku lepitud lähenemine erineb mõnevõrra Euroopa Parlamendi seisukohtadest. Näiteks on liikmesriigid välja käinud, et eluhoonete puhul tuleks saavutada aastaks 2033 keskmine primaarenergia tarbimine, mis on võrdne energiaklassiga D.

"Kui vaatame kõiki eluhooneid, siis sinna kuuluvad hooned igast energiaklassist – A-st H-ni. Ehk absoluutselt iga hoone ei peaks olema kümne aasta pärast renoveeritud, sest kõrgema energiatõhususega A-klassi hooned kompenseerivad madalama energiaklassiga hooneid, seega on kogu meie hoonefondi keskmisena võimalik edukalt saavutada eluhoonete primaarenergia kasutuse vastavus D-klassiga," selgitas ta.

Parlament tahab aga, et aastaks 2030 oleksid kõik eluhooned energiaklassis E ja aastaks 2033 energiaklassis D.

Jätkuvalt käivad läbirääkimised Euroopa Parlamendi, nõukogu ehk liikmesriikide ja komisjoni vahel, kus tuleb leida kompromiss kõikide osapoolte soovide vahel.

"Ehk täna on vara öelda, millised saavad olema lõplikud nõuded," tõdes ministeeriumi valdkonnajuht.

Valk-Siska sõnul on läbirääkimised keerulised, aga töö selle nimel, et lõplik lahendus tuleks mõistlik, jätkub. Ta rõhutas, et päris iga hoonet ei olegi mõtet renoveerida, mingi osa elamufondist langeb tulevikus hoopis kasutusest välja ning ka sellega tuleb neid plaane tehes arvestada.

Direktiivi lõppsõnastus võiks valmida tõenäoliselt aasta lõpu poole.