Kliimaministeerium sai valmis esialgse Eesti riikliku hoonete renoveerimiskava aastaks 2050, millele nüüd avalikkuselt tagasisidet ootab. Kava kohaselt peaks Eesti hooned selleks tähtajaks olema energiatõhusad ja vähese süsinikuheitega.

Dokument toob välja, et hinnanguliselt peab avalik ja erasektor aastatel 2026 kuni 2035 investeerima hoonete renoveerimisse 8,6 miljardit eurot ning riik peab investeeringute toetamiseks suunama renoveerimistoetustesse ja finantsmeetmetesse umbes 1,5 miljardit eurot.

Dokument seab sihiks, et kogu Eesti elamufondi keskmine primaarenergiatarbimine peaks vähenema 2035. aastaks 20-22 protsenti. Seejuures tuleb üle poole vähenemisest saavutada 43 protsendi halvima tõhususega eluhoonete renoveerimisega. Sellisteks hooneteks loetakse enne 2000. aastat ehitatud korterelamuid.

Renoveerimiskava puudutab ka mitteeluhooneid, millele kehtestatakse energiatõhususe miinimumstandardid, et vähendada kõige madalama energiatõhususega hoonete osakaalu.

Selleks peaks 2030. aastaks renoveeritama vähemalt 16 protsenti kõige vähem energiatõhusaid mitteeluhooneid ja 2033. aastaks vähemalt 26 protsenti, edasisteks aastateks kehtestatakse täiendavad vahe-eesmärgid.

Eestvedaja rolli näeb kliimaministeerium avalikul sektoril: alates ülejärgmisest aastast peavad kõik uued avaliku sektori hooned olema heitevabad ja igal aastal rekonstrueeritakse vähemalt kolm protsenti riigiasutuste kasutuses olevast hoonete pindalast.

Hoonete renoveerimisel lähtutakse kuluoptimaalsusest. See tähendab, et elumajade puhul eelistatakse terviklikku renoveerimist, mitteeluhoonete puhul aga lähtutakse miinimumstandarditest.

Koduomanikke toetatakse energiatõhususe investeeringute tegemisel peamiselt finantseerimise taskukohasemaks muutmise kaudu, selleks on ette nähtud näiteks laenutagatised ja kaaslaenu meetmed. Tagastamatud toetused on suunatud eelkõige vähekindlustatud leibkondadele.

Lisaks rahalistele meetmetele näeb kava ette, et renoveerimisel pakutakse ka sisulist tuge, milleks on tehniline nõustamine, standardiseeritud energiatõhususe hanked ja digitaalsed tööriistad. Nii peaks renoveerimistempo kiirenema, sest koduomanikele peaks korralduslik pool lihtsamaks muutuma.

Korteriühistute puhul on renoveerimist toetavatest meetmetest peamine roll tagastamatutel toetustel, millele lisanduvad riiklikud laenu- ja tagatisinstrumendid.

Renoveerimisel eelistatakse lahendusi, mis põhinevad tehases eeltoodetud elementidel - nii peaks ehitustööde kvaliteet paranema ja ehitusprotsess vähem aega võtma, mis omakorda tähendab kiiremat rekonstrueerimistempot.

Rahastusmeetmeid kavandades lähtutakse sellest, et hoida regionaalset tasakaalu, säilitada kultuuriväärtuslikke hooneid ja toetada vähekaitstud leibkondi. Jätkuvalt on plaanis korrraldada kobarhankeid, eesmärgiks mastaabisääst. Avaliku sektori hoonete puhul on siht, et riik annaks eeskuju.

Kaalumisel on maksusoodustused renoveerimisele

Kaalumisel on ka maksusoodustused, millega korterielamute renoveerimist toetada. Kava kohaselt oleks neil märkimisväärne positiivne mõju ning lisaks laekub maksudena ligi 30 protsenti ehitustööde maksumusest riigieelarvesse tagasi, luues stabiilse maksubaasi, mida saab sihipäraselt uuesti kasutada. Seda ideed peab aga dokumendi kohaselt analüüsima, sest seni pole maksusoodustusi sel puhul kasutatud.

Lisaks paneb kava ette, et õiguslike takistuste leevendamiseks oleks võimalus muuta korteriomandi- ja korteriühistuseadust. Praegu on see kohati keerukas ega anna selgust, millist häälteenamust erinevateks töödeks tarvis on.

Lahenduseks pakub dokument seadusemuudatust, mis sätestaks, et igapäevaseks majandamiseks on korteriühistul vaja lihthäälteenamust, rekonstrueerimise ja ajakohastamise jaoks 51-protsendilist häälteenamust ning olulisteks ümberkorraldusteks 9/10 häältest.

Ka peaks ettepaneku kohaselt muutma kaasomandeid puudutavaid sätteid, nii et kui ühistu tahab keldri või pööningu uue korteriomandi loomiseks välja ehitada, mis praegu eeldab kõigi korteriomanike nõusolekut, piisaks selleks edaspidi samuti 9/10 häälteenamusest, juhul kui hoones on vähemalt kümme korterit.

2020. aastal oli Eestis kasutusel kokku ligi 239 000 hoonet, millest kolmveerandi moodustasid eluhooned. Nende hoonete netopinnast ligi 82 protsenti moodustasid enne 2000. aastat rajatud hooned, mille rekonstrueerimisvajadus on suur ja mis on ka rekonstrueerimiskava peamine sihtrühm.

Enne 2000. aastat rajatud korterelamutest oli 2020. aastaks renoveeritud umbes 33 protsenti, väikeelamutest aga umbes kümme protsenti.

Aastani 2050 on tarvis veel terviklikult renoveerida umbes 10 000 ja etapiviisiliselt 2500 korterelamut.

Riikliku renoveerimiskava lõpliku versiooni plaanib kliimaministeerium valmis saada selle aasta detsembris.