"Eluhoonetele konkreetseid numbrilisi eesmärke seatud ei ole. Seal on vaja igal riigil paika panna oma riiklik trajektoor, kuidas saavutatakse energiakasutuse vähendamine tavalistes eluhoonetes," selgitas jaanuari lõpus Vikerraadio saates "Reporteritund" Arp Müllerile Euroopa Komisjoni Eesti-esinduse majandusnõunik Ave Schank-Lukas.

Tema sõnul kehtestatakse direktiiviga energiatõhususe miinimumstandardid ja renoveerimiseesmärgid olemasolevatele hoonetele. Kui numbriliselt on paika pandud, et mitte-eluhoonete puhul tuleb saavutada 16 protsendi halvima tõhususega hoonete renoveerimine aastaks 2030, siis eluhoonetele selliseid konkreetseid numbrilisi eesmärke selliselt seatud ei ole, kinnitas Schank-Lukas. 2033. aastaks tuleb renoveerida juba 26 protsenti kõige kehvema energiatõhususega mitteeluhoonetest nagu bürood, kauplused või haiglad.

Direktiiv seab liikmesriikidele eesmärgiks vähendada eluhoonete energiakasutust 20 kuni 22 protsendi võrra 2035. aastaks ning sätestab, et 55 protsenti sellest vähenemisest peab toimuma 43 protsendi kõige kehvema energiatõhususega hoonete seas. Liikmesriigid saavad ise otsustada, mis meetmed võtta kasutusele uute standardite täitmiseks. Ehkki direktiiv hakkab kehtima pärast lõplikku heaks kiitmist - sellele peavad oma nõusoleku andma veel ka liikmesriikide valitsused - ja avaldamist alles kahe aasta pärast, tuleb Eestil oma kava esitada juba 2025. aasta suvel.

Samas on siiski praegu veel lahtine, kuidas renoveerimist hakatakse rahastama. Kui riigi tellitud ülevaate kohaselt on Eestis umbes 100 000 väikeelamut, 14 000 korterelamut ja 27 000 mitte-elamut, mis vajavad renoveerimist ehk 54 miljonit ruutmeetritpinda, mille renoveerimine maksaks 2050. aastaks umbes 20 miljardit eurot, mille allikat veel ei ole. Euroopa Komisjon koostab oma rahastamiskava alles 2025. aasta keskpaigaks.

Kui lähiminevikus on Eestis korter- ja väikeelamute puhul kasutatud Kredexi renoveerimistoetuste väljaandmiseks Euroopa Liidu struktuurivahendeid ja seda jätkub veel ka lähiaastateks, siis pikemas perspektiivis tuleb läbi mõelda, kas see raha tuleb riigieelarvest või täiendavates EL-i fondidest, rääkis kliimaministeeriumi keskkonnasäästliku ehituse valdkonnajuht Hannamary Seli kolmapäeval Vikerraadio saates "Uudis+".

Sundrenoveerimise väide pärineb Euroopa Parlamendist

Kommenteerides direktiivi kohta kasutatud sõna sundrenoveerimine, ütlesid mitu teemaga seotud ametnikku ja ka riigikogu liige Liisa Pakosta, et ei nõustus sellise väitega, mille aluseks on Euroopa Parlamendi esialgu liiga ambitsioonikas positsioon.

"Kindlasti mitte," vastas kliimaministeeriumi keskkonnasäästliku ehituse valdkonnajuht Seli kolmapäeval küsimusele, kas tegemist on sundrenoveerimisega. "Ma saan väga täpselt aru, kust see sundrenoveerimine tuli. See tuli Euroopa Parlamendi eelnõust, kus sooviti sisuliselt panna kohustus hoone omanikule oma hoonet renoveerida teatud klassi. Aga olgu siinkohal öeldud, et lõppteksti see sellisel kujul ei jäänud. See tähendab, et need kohustused, mis puudutavad energiatõhususe miinimumstandardeid, rakenduvad riigile. Ja riik otsustab siseriiklikult, mis moodi ta suudab need eesmärgid täita," selgitas ta.

Sama rääkis jaanuari lõpus "Reporteritunnis" Arp Müllerile ka riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Liisa Pakosta (Eesti 200): "Ma arvan, et me võime siinkohal jätta selle Euroopa Parlamendi väikese initsiatiivi, mis õnneks sai maha surutud, kõrvale ja kinnitada üle, et mitte mingisugust ettepanekut mitte ühelgi moel kodusid kuskiltpidi sundrenoveerida ei ole selles direktiivis mitte kuskilt otsast. Mis ei tähenda seda, et ei oleks hea mõte kodud korda teha, aga mitte mingisugust sundrenoveerimise kohustust, mitte mingisugust kodude renoveerimise kohustust ei ole."

Teda toetas samas saates ka Schank-Lukas, kelle sõnul on olnud tegemist tavapärase Euroopa Liidu õigusloome protsessiga, kus miskipärast sai Eestis ebaproportsionaalselt suure vastukaja Euroopa Parlamendi algne väga ambitsioonikas positsioon. "Tegelikult oli parlamendi positsioon pelgalt läbirääkimispositsioon, järgnesid kolmepoolsed läbirääkimised nõukogu, parlamendi ja komisjoni osavõtul, kus tehti mitmeid kompromisse ja see kokkulepe, mis nüüd möödunud aasta detsembris sündis, oli küllaltki tasakaalus lahendus, kompromisside kogum. See on tegelikult üpris tavaline, et nõukogu ja parlamendi seisukohad alguses komisjoni omaga ei ühti. Ja selles mõttes selle eelnõuga midagi erilist ei juhtunudki. Aga jah, meedias jäi siis kõlama just parlamendi seisukoht," rääkis ta.

Kolmapäeval rääkis Vikerraadio "Reporteritunnis" sama ka Euroopa Parlamendi saadik Marina Kaljurand, kelle sõnul kõik, kes tunnevad Euroopa Liidu siseeelu, teavad, et parlament ongi ambitsioonikam ja see väljendus ka parlamendi algselt sõnastatud positsioonis.

Eesti eurosaadikutest hääletasid direktiivi vastuvõtmise poolt sotsiaaldemokraadid Marina Kaljurand ja Sven Mikser, direktiivi vastuvõtmise vastu olid Andrus Ansip, Urmas Paet Reformierakonnast, Jana Toom Keskerakonnas, Riho Terras Isamaast ja Jaak Madison Eesti Konservatiivsest Rahvaerakonnast.

Eestis on Kredexi toetuste abil 15 aastaga terviklikult renoveeritud üle 1400 korterelamu.

Euroopa Komisjoni andmetel kulutab hoonestus 40 protsenti Euroopa Liidus tarbitavast energiast ja põhjustab 36 protsenti EL-i kasvuhoonegaaside heitest. Eestis tarbitakse hoonetes üle 50 protsendi lõppenergiast.