Vabadusristi kavaleride monumendi juurde tee taastamiseks maetakse ümber Nõukogude sõjaväelaste säilmed

Et taastada Kaitseväe kalmistul tee Vabadusristi kavaleride monumendini, plaanib Eesti sõjamuuseum järgmisel kevadel sama kalmistu piires ümber matta 16 Nõukogude sõjaväelase säilmed.
"Kuigi Vabadusristi kavaleride monument 1950. aastal hävitati ja 1998. aastal taastati, siis sinna monumendi juurde praegu teed ei vii. Ligipääs on väga keerukas ja nõnda me oleme otsustanud tuleval kevadel matta ümber sinna 1960-ndate lõpus ja 1970-ndate alguses maetud 16 hauda," selgitas sõjamuuseumi direktor Hellar Lill ERR-ile.
Tegemist on Nõukogude sõjaväelaste haudadega, kuid Lille kinnitusel on seaduse mõttes tegemist tsiviilhaudadega.
"Nende ümbermatmine on igati seaduslik. Meil võib-olla on see teema kuidagi delikaatne, sest seda nii palju ei tehta. Aga iseenesest mujal maailmas, Euroopas on kalmistutel ümbermatmised üsna tavapärane tegevus."
Kuus kuud etteteatamist
Lille sõnul ei ole tööde maht väga suur, aga ettevalmistustega tuleb peale hakata juba praegu.
"Vastavalt kalmistu haldamise korrale ja heakorra eeskirjale peame me kuus kuud varem teavitama omakseid, kelle lähedaste hauad seal on. Kuna nende kontaktandmeid meil ei ole, siis me paigaldame kalmistule teated koos meie töötaja telefoniumbriga, kes varakult selgitab ettevõetavaid töid."
Küsimusele, mis juhtub, kui mõni lähedane ei nõustu ümbermatmisega, vastas sõjamuuseumi juht, et on kindel, et kokkulepeteni lõpuks jõutakse. Tööde rahaliseks maksumuseks hindas ta mõni tuhat eurot.
"Sõjamuuseumil on viimastel aastatel saanud ümbermatmisega hea kogemuse ja ma usun, et suudame need tööd teha kiirelt ja professionaalselt. Kui me mais teeme ümber matmised, siis ma usun, et Võidupühaks on see tee kenasti ka taastatud," kinnitas Lill.

Vabadusristi kavaleride mälestussammas
1935. aastal eraldati matmisplats Tallinna Kaitseväe kalmistule Vabadusristi kavaleridele. 1936. aastal hakati arutama monumendi teemadel ning töödega alustati 1939. aastal. Tõid teostas kujur Juhan Raudsepp ning mälestusmärk valmis 1940. aastal. Avamispidustused jäid toimumata seoses okupatsiooniga ning kuju lõhuti 1950. aastal.
Samba taastamistöödega alustati 1994. aastal. Vabaduse Risti graniitosa leiti 1962. aastal kalmistult ning seda peideti kuni 1995. aastani, mil see taastatud monumendile lisati. Monument taastati Juhan Raudsepa jooniste põhjal ning avati 1998. aastal.
Toimetaja: Urmet Kook